Noored käivad üha rohkem jõusaalis: millises vanuses võib laps jõutreeninguga alustada?

Jõusaal ei ole enam üksnes täiskasvanute treeningupaik. Üha rohkem lapsi ja noori tunneb huvi jõuharjutuste, lihastreeningu ja fitnessi vastu. Seda kinnitavad ka Eesti spordiregistri andmed.

Statistikaameti oktoobris avaldatud ülevaate järgi tegeles 2015. aastal spordiklubides ja -koolides kulturismi või fitnessiga 1226 kuni 19-aastast noort. 2025. aastaks oli nende arv kasvanud 8508-ni.

Kulturism ja fitness on tõusnud noorte seas registreeritud harrastajate arvult kolmandaks spordialaks. Populaarsemad on vaid jalgpall ja ujumine.

Millises vanuses võib jõutreeninguga alustada?

Lapse jõutreeninguga alustamiseks ei ole üht kindlat vanusepiiri. Sobiv treening sõltub lapse füüsilisest arengust, liikumisoskustest ja võimest juhiseid järgida.

Ameerika Pediaatriaakadeemia selgituse järgi võib õigesti korraldatud jõutreening sobida ka lastele, kuid harjutused peavad vastama nende vanusele ja võimetele.

Jõutreening ei tähenda tingimata raskuste tõstmist. Lihaseid saab arendada ka oma keharaskusega, näiteks kükkide, kätekõverduste ja muude lihtsate harjutuste abil.

Noorematele lastele sobivad eelkõige mängulised liikumistegevused. Vanemad lapsed võivad juhendaja abiga hakata kasutama ka lisaraskusi. Kõige olulisem on õppida esmalt õige tehnika ning suurendada koormust järk-järgult.

Kas raskuste tõstmine võib lapse kasvu pidurdada?

Üks lapsevanemate levinud kartusi on, et jõutreening võib kahjustada kasvava lapse luid või takistada kasvu.

Ameerika Pediaatriaakadeemia teadusülevaate kohaselt ei ole leitud tõendeid selle kohta, et õigesti korraldatud jõutreening pidurdaks lapse kasvu või kahjustaks luude kasvutsoone.

See ei tähenda siiski, et kõik harjutused oleksid ohutud. Vigastuste oht suureneb, kui kasutatakse liiga suuri raskusi, harjutusi tehakse vale tehnikaga või treenitakse ilma asjatundliku juhendamiseta.

Seetõttu peaks laste treeningu eesmärk olema eelkõige jõu, koordinatsiooni ja liikumisoskuste arendamine, mitte võimalikult suurte raskuste tõstmine.

Miks ei tohiks laps treenida täiskasvanu kava järgi?

Laste ja noorte keha alles areneb, mistõttu ei pruugi täiskasvanutele mõeldud treeningukavad neile sobida.

Algaja noore puhul tuleks keskenduda harjutuste õigele sooritamisele. Enne raskuste suurendamist peab laps oskama oma liigutusi kontrollida ja säilitada õiget kehaasendit.

Oluline on ka piisav puhkus. Liigne treeningukoormus ja vähene taastumine võivad suurendada ülekoormusvigastuste ohtu.

Kui laps tunneb harjutuse ajal valu, tuleks treening katkestada. Püsiva valu või korduvate vigastuste korral tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Jõutreeningust võib olla palju kasu

Õigesti korraldatud jõutreening aitab parandada lihasjõudu, tasakaalu ja koordinatsiooni ning võib toetada teiste spordialade harrastamist.

Ameerika Pediaatriaakadeemia juhiste järgi võib hästi kavandatud jõutreening aidata vähendada ka teatud spordivigastuste riski.

Samas ei peaks laps keskenduma üksnes jõusaalile. Oluline on mitmekülgne liikumine, mille hulka kuuluvad näiteks jooksmine, ujumine ja pallimängud.

Kõige mõistlikum on alustada asjatundliku treeneri juhendamisel, kes aitab valida lapse võimetele sobivad harjutused ja koormused.

Allikad: Statistikaamet; American Academy of Pediatrics.