Oliive ehk kultuuristatud õlipuu vilju on inimkond kasutanud juba ligikaudu 6000 aastat. Oliivid on Vahemeremaade menüüs tähtsal kohal ja maailmakuulus on ka nendest valmistatud õli.
Oliivide maitse sõltub sordist, kasvukohast, küpsusastmest ja valmistusviisist. Nende värvus varieerub tunduvalt rohkem kui viljade biokeemiline koostis. Kasvamisest valmimiseni teevad oliivid läbi täieliku värvimuutuse – toorest rohelisest kuni täisküpse mustjassiniseni. Suurem osa oliividest korjatakse konserveerimiseks toorelt, kui need on veel rohelised. Konserveeritakse ka täisküpseid musti oliive, mis on suurema toiteväärtuse (rohkem antioksüdante) ja mahedama maitsega kui rohelised.
Igasugune töötlemine vähendab toiteväärtust; nii on roheliste oliivide konservis vitamiinide sisaldus nullilähedane ja enamik mineraalaineid on lahustunud konservivedelikku. Seetõttu oleks mõistlik ka see mõne toidu tegemisel ära kasutada.
Konserveeritud oliivid on nii soolased, et toidule pole enam vaja soola lisada. Loomulikult on kivideta oliive mugavam kasutada, kuid tõelised oliivisõbrad eelistavad parema maitse tõttu kividega oliive.
Oliivid südamele ja kõhule
Oliivid ja oliiviõli annavad jõudu, aitavad tervist turgutada ning pakuvad mõnusaid uusi maitseelamusi.
