Ööl vastu pühapäeva keeratakse kella – mida tasub teada?

Eestis toimub üleminek talveajale igal aastal oktoobri viimasel pühapäeval. Tänavu langeb see 25. oktoobrile. Kell 4 öösel saab kell uuesti 3 ning Eesti naaseb suveajalt tavapärasele vööndiajale.

Kuigi hommikuti läheb pärast kellakeeramist kella järgi varem valgeks, saabub ka õhtune pimedus senisest tund aega varem.

Enamik nutitelefone, arvuteid ja teisi internetiga ühendatud seadmeid muudab kellaaega automaatselt, kui vastav seadistus on sisse lülitatud. Käsitsi tuleb õigeks panna näiteks osa seinakelli, käekelli, ahjude ja autode kellasid.

Miks me endiselt kella keerame?

Kellakeeramise tava võeti Euroopas kasutusele eelkõige energia säästmise eesmärgil. Mõte oli kasutada rohkem päevavalgust ajal, mil inimesed on ärkvel ja tegutsevad.

Euroopa Liidus on kellakeeramise kuupäevad ühtlustatud. Suveajale minnakse üle märtsi viimasel pühapäeval ning tagasi vööndiajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Kellakeeramise lõpetamisest on räägitud juba aastaid. Euroopa Komisjon tegi 2018. aastal ettepaneku loobuda kaks korda aastas toimuvast ajamuutusest ning Euroopa Parlament toetas seda 2019. aastal.

Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole aga suutnud ühises lahenduses kokku leppida. Seetõttu jätkub kellakeeramine endisel viisil ning selle lõpetamiseks pole praegu kindlat kuupäeva.

Kuidas kellakeeramine und mõjutab?

Sügisest kellakeeramist peetakse üldiselt kevadisest leebemaks, sest kella nihutatakse tunni võrra tagasi ja öö muutub näiliselt pikemaks.

See ei tähenda siiski, et kõik inimesed ajamuutusega probleemideta kohaneksid.

Meie und ja ärkvelolekut reguleerib organismi sisemine ööpäevarütm, mida mõjutab suuresti valgus. Kui kellaaeg järsku muutub, võib keha vajada uue rütmiga harjumiseks veidi aega.

Mõned inimesed võivad esimestel päevadel tunda tavapärasest suuremat väsimust või märgata muutusi uinumis- ja ärkamisajas. Eriti tundlikud võivad ajamuutuse suhtes olla lapsed ning inimesed, kellel on juba varem uneprobleeme.

Kuidas uue ajaga kiiremini harjuda?

Kõige lihtsam on hoida võimalikult tavapärast unerütmi. Kuigi pühapäeval tekib võimalus tund aega kauem magada, ei tasu kogu nädalavahetuse une- ja ärkamisaega väga palju nihutada.

Hommikul võiks võimaluse korral viibida päevavalguse käes. Loomulik valgus aitab organismi sisemist kella uue ajaga kohandada.

Samuti tasub õhtul vältida liigset kofeiinitarbimist ning jätta enne magamaminekut aega rahunemiseks. Regulaarne liikumine ja kindel unerutiin aitavad samuti und toetada.

Kui peres on väikseid lapsi, võib nende magamamineku- ja ärkamisaega vajaduse korral juba mõni päev varem järk-järgult kohandada.

Millal keeratakse kella järgmine kord?

Pärast 25. oktoobrit kehtib Eestis talveaeg kuni järgmise kevadeni.

Järgmine kellakeeramine toimub pühapäeval, 28. märtsil 2027, kui minnakse taas üle suveajale. Siis tuleb kell 3 öösel keerata osutid ühe tunni võrra edasi ehk kella 4 peale.

Seega tasub meelde jätta lihtne reegel: kevadel keerame kella edasi, sügisel tagasi.