Palavuse leevendajad: teisaldatavad õhukonditsioneerid

Rakennusmaailma
Seadme pead ostma selle järgi, kui suurt ruumi on vaja sul jahutada. | Rakennusmaailma

Õhku jahutavaid seadmeid võib paigaldada statsionaarsetena, ent need võivad olla ka teisaldatavad või hübriidid, millel on seadme siseosa teisaldatav ja välimine osa statsionaarselt kinnitatud.

Sõnu "konditsioneer" ja "õhujahuti" kasutatakse juhuslikult ja läbisegi. Tavaliselt tehakse neil vahet selle põhjal, et konditsioneerides on õhufiltrid, aga õhujahutites mitte. Ostu tehes tasub müüjalt aru pärida, sest eriti just allergikute kodudes on hinnatud HEPA-filtrid.
Järgnevalt vaatames lihtsuse mõttes teisaldatavaid õhukonditsioneere.

Konditsioneeri tööpõhimõte on nagu õhksoojuspumbalgi – seadmes olev külmaine seob endaga soojusenergiat, külmaine jahutab elementi, mille kaudu puhutakse ruumi jahutatud õhku.
Teisaldatav õhukonditsioneer võib olla ühe- või kaheosaline, kompressor on mõlemal sisepoolel. Üheosalises seadmes puhutakse külmaine muundatud soojusenergia väljalasketoru kaudu ruumi. Väljalasketoru soojeneb ja kütab ruumi õhku, mistõttu tasub teha nii, et väljalasketoru võimalikult lühike.

Kaheosalises teisaldatavas konditsioneeris (split-seade) on omavahel voolikuga ühendatud seadme välimine ja sisemine osa – kondensaator väljas ja aurusti sees ja nende vahel liigub vaid külmaine, mitte õhuvool. Sellises seadmes ei ole kuumenevat väljalasketoru ja see ei puhu õhku välja ega ka tõmba mittesoovitud sooja õhku taas tagasi ruumidesse. Kaheosaline konditsioneer on arusaadavalt võimsam ja energiasäästlikum kui üheosaline, aga seda ei ole võimalik igale poole paigaldada. Näiteks võib korteriühistu piirata välisseinale paigaldatava konditsioneeri paigaldamist kasvõi rõdule.


Meelespea teisaldatava konditsioneeri ostjale

■ Kui tõhusalt seade jahutab?

■ Kui suure ruumi jahutamiseks seade mõeldud on (nt 30 ruutmeetrit)?

■ Milline hääl seadme töötamisel kostub?

■ Kas kondensvesi niriseb tühjendatavasse anumasse ja millistes olukordades ning millise kiirusega või haihtub see õhku?

Sellised teadmised on väärt, sest kui kondensvee anum täitub, lõpetab seade töö ja öösel peab leppima higistamisega või tuleb voodist tõusta ja minna anumat tühjendama.

Teisaldatavus on samuti tähelepanu väärt. Seade meenutab püstasendis olevat kogukat tolmuimejat. Eri tootjate seadmed on eri kaaluga, aga rasked on need igal juhul – nii et kui seade tuleb viia allkorruselt üles ja seda ratastel veeretada ei saa, on vaja tugevat meest või lausa kaht inimest. Väiksem naine ei jaksa suuremaid konditsioneere isegi maast lahti tõsta. Kandesangade asemel on süvendid seadme ülaosas, mis on miskipärast naeruväärselt väikesed: suure kämblaga mees saab seadet kanda vaid sõrmeotstega haarates. Tööstusdisainerile oleks nende seadmete puhul tööd.


Enne ostu tee selgeks seadme müratase!
 

Teisaldatavate õhukonditsioneeride müratase on vahelduv. Kaupmeeste jutu järgi on rusikareegel jämedalt võttes selline, et odavkaupade poest ostetud seade on mürarikkam ja kvaliteetsemate toodete müra on summutatud. Samas jällegi ka odavam ja väiksem seade jahutab õhku; eks igaüks ise otsustab, millise seadme soetab ja mille hind ning müratase sobivad.

Kui detsbellide numbriteks on antud 30 või 60, ei pruugi see tavainimesele midagi ütelda, aga tervishoiusüsteemis on tehtud tabeleid helitausta detsibellide kohta, et detsibellinumbritest paremini aru saada: näiteks lehesahin puudes on 10–20, vestlus 30–70, liiklusmüra 70–85 detsibelli jne.

Inimeseti ei pruugi ka detsibellitaseme teadvustamine veel täit arusaama anda – mõned suudavad magada, kui ka nende voodi kõrval kõvasti räägitakse, teisi häirib isegi tugevam haavalehtede sahin. Enda mürataluvuses tasub ikka eelkõige ise selgust saada ja seadet ostma minnes paluda see müüjal sisse lülitada.

Õhukonditsioneeri peaks katsetama mitmesugustes olukordades. Seadmest kostub nii õhupuhumise heli kui ka mootorihääli. Erinevate jahutusastmete puhul võib müratase olla erinev ja mõned konditsioneerid võivad tekitada ka naksuvaid ja raksuvaid helisid, mis võivad inimesele, kes muidu tasast surinat hästi talub, magamise ajal häirivad olla. Kuna müra suhtes tundlikele inimestele võivad halvasti valitud ostu järel terendada unetud ööd higiste linade vahel, siis ergu unega inimesed peaksid valima võimalikult vaikse müraga konditsioneeri.


Tähelepanu väljalasketoru paigaldamisel
 

Enne, kui õhukonditsioneeri ostma minna, tasub endale selgeks teha, millises kohas ruumis tahetakse välisseina konditsioneeri väljalasketoru kinnitada. Korteriühistul võib olla piirav arvamus selles, kas väljalasketoru jaoks võib teha augu näiteks terrassi- või rõduukse alaossa või kas tohib selle ühendada otse õhu väljatõmbelõõri. Nii et kortermajaelanikel on igati asjakohane küsida korteriühistult selleks luba.

Parim koht teisaldatavale õhukonditsioneerile on selle koha kõrval, kust väljalasketoru välisseinasse ühendatakse – et ruumi õhku soojendav toru oleks võimalikult lühike. Kui väljalasketoru ühendatakse ventilatsioonilõõri, tuleb seadmel sisse lülitada ka õhu väljajuhtimise süsteem. On maju, kus sundventilatsioon (väljajuhitav õhk) toimib automaatselt teatud kellaaegadel; sellisel juhul peab leidma uue õhu väljalasketoru paigaldamiskoha.

Kõige lihtsamal kombel saab väljalasketoru lihtsalt kiiluda akna või ukseprao vahele. Mõnedel seadmetel on olemas vooliku otsa kinnitatav, tolmuimeja kitsast imemisotsikut meenutav adapter.

Pragu, kuhu vahele konditsioneeri väljalasketoru on surutud, peaks olema võimalikult kitsas, et torust väljuv kuumus taas ruumi tagasi ei tuleks. Meenutagem, et soe õhk tõuseb üles – nii et kui vooliku ots on praokil akna ülaosa vahel, tuleb vähem sooja õhku ruumi tagasi prao alumisest poolest. Kes tahab süsteemi korralikult toimima panna, meisterdab prao ette vastava takistuse, et väljajuhitav soe õhk ei saaks prao kaudu tulla ruumi tagasi.

Üks lahendus võiks olla näiteks õhuaknasuurune pleksiklaasitükk, mille allserva tehtaks väljalaskevooliku suurune auk. Konditsioneeriga on pakendis kaasas tihend, mille abil saab toru tihedalt auku kinnitada. Väljalasketoru tihe paigaldus tingib, et ruumi peab õhk tulema mujalt kui samast aknast, näiteks naabertoa aknast.
Konditsioneeri varustusse kuulub ka kork või punn, millega saab augu sulgeda – läheb näiteks pere suvilasse, siis pole muud kui voolik akna küljest ära, kork augu ette ja õhuakna sisemine luuk kinni.

Ruumi temperatuuri vähendava seadme töötamine kas tekitab üleliigset rahakulu või aitab säästa. See, kes tahab rahaliselt kokku hoida, paneb selles ruumis, mida ta jahutab, ukse kinni. Ka aknad pannakse kinni ja kardinad tõmmatakse ette, et masin oleks võimalikult vähe koormatud. Seade lülitatakse välja, kui inimesi ruumis ei ole. Aegreleega seadmed saab seadistada tööle hakkama veidi enne, kui pererahvas koju jõuab.

Kasutamisest saadud kogemused on näidanud, et õhukonditsioneeridest on tõepoolest kuumadel suvepäevadel abi: need teevad olemise ruumis mugavamaks ja võimaldavad palavatel öödel higistamata magada. Aga ka see on selgeks saadud, et seadme väljalülitamise järel ruumid väga kaua jahedana ei püsi. Osad konditsioneeride müüjad soovitavad, et võiks pidevalt hoida ruumid jahedad ehk siis uksed peaksid olema kinni ja kogu kuumalaine aja peaks konditsioneer olema sisse lülitatud, aga eks igaüks otsustab sellise asja üle ise. Kui kuumalaine kipub liiga pikka aega kestma, peaks ikkagi valmis olema väljaminekuteks elamismugavuse eest.
Muide, mõnel konditsioneeril on olemas ka soojendusfunktsioon, nii et külmal ajal saab seda kasutada mobiilse õhksoojuspumbana!

Teisaldatavale üheosalisele õhukonditsioneerile tuleb väljalasketoru paigaldamiseks teha vastav auk. Katsetamise kaudu tehti torule väljaviik veekindla vineeri tükiga, mis aknaruudule paigaldati. Vineeritükisse tehtud augule kinnitati konditsioneeriga kaasas olnud torumuhv. Asjaarmastajast puutöömees sai paigaldustööga hakkama tunni ajaga. Tööriistadena läks vaja universaalsaagi ja trelli. Enamusel konditsioneeridel on kaasas vastavad adapterid, mis hõlbustavad väljalasketoru paigaldamist nt standardsuurusega õhuaknale või ventilatsiooniavale.

Sarnased artiklid