Uue teki-padja soetamisel tuleks lisaks hinnasildile heita pilk ka tooteinfole, kus on kirjas see, millest see on valmistatud ja missugust hooldust edaspidi nõuab. Kokkuvõtvalt määravad toote eluea kasutusintensiivsuse kõrval just need kaks tegurit.
SOL Baltics AS Tallinna pesumajade juhataja Anu Tiide sõnul käib kõigi voodiriiete: tekkide, patjade ja voodikatete eluring just selle väikese sildi järgi, kus on kirjas kõik toote hooldusesse puutuv: kuidas puhastada, kuidas pesta, kuidas kuivatada või vastupidi – mida kindlasti teha ei tohi. Samuti on seal kirjas toote sisu ehk see, millest tekk või padi koosneb.“ Tiide sõnul jaotatakse kõik tooted hoolduspõhimõttelt kolme suurde rühma: ainult vesipesul puhastavad, ainult keemiliselt puhastatavad või on lubatud mõlemad hooldusviisid.
Igal tootel omad reeglid
Tiide ütleb, et iga toote puhul tuleb järgida sellele määratud kindlaid reegleid. Näiteks saab täisvillaseid tekke puhastada ainult keemiliselt, sest villane materjal tõmbab jõudsalt kokku. Seevastu suletekke, lambavillaseid ja sünteetilisi patju-tekke puhastatakse üldjuhul vesipesuga. „Sulg tahab vett, see käib nii sulepatjade kui tekkide kohta ja ka sünteetiline tekk jääb kvaliteedi poolest palju parem vesipesuga kui keemiliselt puhastades,“ teab Tiide oma pikaajalistele kogemustest. Kuid mitte kõik materjalid ei reageeri lubatud hooldusviisiga töödeldes üht moodi. Kuigi sünteetilised tekid on läbi tepitud, tõmbuvad need pesus ikkagi kuigivõrd kokku ja täide koguneb nö taskunurka. Kuid kuna tööstuslikus pesumajas kuivatatakse nii tekke kui patju suures trummelkuivatis, klopib see tekkinud klombid uuesti lahti ja esialgne kohevus taastub. Just see – hirm, et sule- või sünteetiline tekk tõmba klompi ja kaotab oma pehmuse – ,ongi paljude klientide põhihirm.
„Omapäi, ja suurt trummelkuivatit omamata, see kahjuks ka juhtub,“ tõdeb Tiide. Suure teki või padja koduses pesumasinas, mis mahutab tavapäraselt 5-6 kg pesu, pesemine ei ole spetsialisti sõnul seepärast mõistlik ettevõtmine. Suurtes pesulates ja keemilistes puhatustes mahutavad trumlid näiteks kolmteist ja enamgi kilo pesu ja see on piisav, nii korralikuks pesuks kui ka kuivatuseks. “Väikses pesumasina ei käi vesi korralikult läbi, ese ei saa hiljem piisavalt kuivaks, ammugi mitte kohevaks. Kõige hullem on sulepatjadega – hoiatame alati kliente, et ise pestes on tulemuseks vaid märgadest sulgedest moodustuv suleklomp.“
Sulepadjad ei kesta igavesti
Rääkides kvaliteedist soovitab Anu Tiide võimalusel maksta pigem pisut rohkem, kui minna välja küsitava kvaliteedi peale. Tiide soovitab sulepatja kindlasti katsuda: ebakvaliteetse padja sees on kohe tunda tugevaid sulerootsud. Sulepatjadega olevat üldse pisut kurb lugu, eriti nendega, mis saadud päranduseks vanaemalt-vanaisalt.
„Esiteks on need tavapäratult suured, väga vanad ja kaua hooldamata ehk otsesõnu öeldes mustad. Katteriided on neil tihti nii pudedaks muutunud, et sellist patja ei saagi enne uue katteriide panemist puhastada. Mis veelgi hullem: pärast pesu võib suurest padjast järgi jääda vaid peotäis sulgi, sest aeg on suled lihtsalt „ära söönud“. Tiide toob näite nõukogude ajast, mil ei puhastatudki terveid patju, vaid ainult sulgi ehk siis sulekott lõigati puruks ja masinas pesti ainult sulgi. „Tolm, praht ja sulerootsud eraldusid tervetest kohevatest sulgedest ja see võis tähendada, et kolmekilosest padjast võis järele jääda vaid kilo! Aga kuidas sa seda inimesele seletad?“
Suured uhked sulepadjad olid ammustel aegadel perenaise majapidamise uhkuseks, padjasulgi pesti regulaarselt ja lisati alati uusi juurde. Tänapäeval ei vaevu keegi enam sellist tööd ette võtma ja isegi pesumajja või keemilisse puhastusse viimisele eelistakse uue ostmist. Nii nagu kõikide teistegi koduses majapidamises tarvitusel olevate esemete puhul, sõltub ka tekkide-patjade eluea pikkus eelkõige kasutussagedusest ja hooldusest. Sulepadja ja -teki eluiga on keskeltläbi kümme aastat. „Kellel selline pärandus suurte sulepatjade näol veel kusagil maakodus on, soovitan need väga kriitilise pilguga üle vaadata – kardan, et midagi head te sealt ei leia ja neis sulepatjades käib kindlasti „väga vilgas elu,“ toob Tiide nostalgitsejad kahe jalaga maa peale.
Vanaemad kombel: päikse kätte tuulduma
Kord üle aasta-kahe tuleks kõik majapidamises olevad tekid-padjad sõltumata materjalist, kas korralikult pesumajas läbi pesta või keemiliselt puhastada. Kahjuks on meil kadunud, või peaaegu täielikult kadunud, komme kord nädalas tekid-padjad õue hingama viia ja need tolmust puhtaks kloppida. Itaalia mammade kombel voodiriided igal hommikul rõdule või aknalauale päikse kätte kuivama-tuulduma viimisest ei hooli me samuti ning tänasel linnastunud põlvkond pole selliseid toiminguid isegi enam maal vanaema juures näinud – seega ei vastavat kogemust ega harjumust.
Ometi oleks Tiide sõnul tekkide-patjade päikese kätte kuivama-tuuludma viimine vähim, mida me ise kodus teha saame. „Paarkümmend minutit ühelt ja teiselt poolt on täiesti piisav, et patju kuivana hoida. Higistamine tekib palju niiskust, see koguneb sulgedesse ja sinna see jääbki. Suled muutuvad niiskeks, kleepuvad kokku ja moodustavad padja sisse kõvad klombid. Niiske, soe ja pime keskkond, kus on piisavalt tolmulestadele eluks olulisi inimese naharakke on neile ideaalne pesapaik.
Naturaalsed sulepadjad kestavad üldjuhul kauem, kuid nad on reeglina sünteetilistest kallimad ja nõuavad rohkem hoolt, sestap eelistavadki paljud tänapäeval just tehissisuga patju. Tehispatjade sisu on valmistatud kas naftast sünteesitud polüestrist või kasutatud plastist.
Patju võib muidugi ka kodus pesta, kuid väga oluline on nende absoluutselt kuivaks saamine. Kui padi võetakse kasutusse enne, kui see on läbinisti kuiv, hakkab see kiiresti seest hallitama ja padja eluea võib lõppenuks lugeda. Tiide lisab, et vahel ütlevad kliendid väga mustade patjade-tekkide puhul: keetke läbi! Kuid kvaliteetsete profipesuvahendite puhul piisab tolmulestade hävitamiseks täiesti 60-kraadist.
Lambavillatekid, mille all soovitatakse magada ilma voodipesuta (et kehal oleks tekiga vahetu kokkupuude), määrduvad aga seetõttu kiiresti. Lambavillatekke ja patju pestakse tööstuslikes pesumajades kas villapesuks mõeldud või spetsiaalse WetClean programmidega.
„Kõige aluseks on tootjafirma soovitus, siis kliendi soov ja lõpuks meie töötajate väga pikaajaline praktiline kogemus,“ ütleb SOL Baltics AS Tallinna pesumajade juhataja Anu Tiide. Seda, kas voodis voodipesu kasutada või mitte, on maitseasi, kuid ilmselgelt hoiab voodipesu kasutamine ära mitte ainult voodiriiete kiire määrdumise, vaid annab ka mõnusa enesetunde. Üldjuhul eelistatakse voodipesumaterjalina hästi pestavad ja pehmed puuvillast või selle segust valmistatud voodipesu.
Madratsikatted ja põrandapadjad - valus teema
Madratsikatted on tänapäeval iseenesest mõistetav voodiriiete osa, kuid selle hooldus on keerukam kui arvata võiks. Kuigi üldreeglina käivad madratsikatted lukuga pealt ära ja näib, et pole midagi lihtsamat kui need pessu panna, võtate sealt hiljem suure tõenäosusega välja märksa väiksemate mõõtmetega katte, kui sinna panite. Anu Tiide möönab oma kogemustele toetudes, et kuigi enamasti madratsikatete puhul lubatud nii vesipesu kui keemiline puhastus, soovitab tema alati vesipesu. Pesu on märgatavalt hügieenilisem kui keemiline puhastus, põhjendab ta. Kuid siin on üks suur aga: pea kõikide tootjate katted tõmbavad pesus kokku, kuigi vesipesu on lubatud. Kuigi viimasel ajal on tootjad hakanud panustama parema kvaliteediga kangastesse, polnud toote turule tuleku alguses haruldased juhtumid needki, kui katteriide mõõtmed vähenesid drastilisematel puhkudel koguni kuni 20 cm! „Ega siis ei jäägi muud üle, kui et tuleb kattemadrats väiksemaks lõigata! Algul, kui kattemadratsid turule tulid, oli neid üldse keelatud trumlis kuivatada ning mõningate tootjate katteid kuivatame endiselt suurtel stangedel toatemperatuuril.“
Väga suurt peavalu hoolduse seisukohast vaadatuna teevad nii koduomanikele kui puhastusteenuste osutajatele trendikad põrandal lebotamiseks mõeldud hiigelpadjad. Nende hooldus on suure massi ja mõõtmete tõttu keeruline isegi tööstuslikus pesumajas – vett täis imanuna muutuvad need üleliia raskeks isegi nende masinatele. Eestis on küll olemas ka hiigelsuuri pesumasinaid ja kuivatustrumleid omavad pesulad, kuid need teenindavadki ainult tööstuslikke suurkliente. Seega on ka siin mõttekoht puhuks, kui soovite soetada uut efektset sisustuselementi.
Maakodude ja suvilate omanikud peaksid Tiide sõnul sügise saabudes kindlasti mõtlema ka sellele, et sügisel tuleks voodiriided linna kaasa võtta – pikki kuid kütmata ruumides tekib paratamatult niiskus ning tekid-padjad imavad selle kiiresti endasse. Tulemuseks on kopituslõhn, mis ei kao voodiriietest enam kunagi.
KASULIK TEADA
Tutvu juba tekki-patja ostes selle hooldustingimustega.
Tuuluta ja klopi voodiriideid regulaarselt iga nädal.
Kord aasta-kahe järel vajavad kõik voodiriided korralikku läbipesu või keemilist puhastust.
Kõigist materjalidest valmistatud tekkidele-patjadele tuleb kasuks, kui neid nädalas mõnikümmend minutit päikese käes kuivada-tuulduda lasta.
Ära rutta hommikul kohe voodit ära tegema, vaid ava aken, tuuluta tuba värske õhuga ja lase voodiriietel hingata. Võimalusel aseta need üle rõduääre või aknale ja soputa.
Eelistatuim katteriie ja padjapüür kõigist materjalidest patjadele on naturaalne puuvillane.
Kui näed, et padja katteriie on muutunud inetult laiguliseks, vii padi puhastusse ning vajadusel otsi pesula, kus pakutakse lisaks puhastusele katteriide vahetamise teenust.
