Sillutis ehib koduõue

Kadi Tuul
Kõige keskkonnasõbralikum on kasutada vett läbi laskvaid teekatteid. | Shutterstock

Sillutis võib katta aiaruumi „seinast seina” justkui meetriga müüdav põrandakate, aga võib olla ka pilkupüüdev ja stiili loov kujunduselement.

Sügisel, kui roheline kattev lehevaip kaob ja aias võtavad üha enam võimust pruunid-hallid-mustad toonid, on rohkem aega istuda toas ja vaadata aknast välja. Teed, platsid ja terrass on järsku saanud aia üldilmes pearolli ja muutunud tähtsaks.

Halli betoonkiviga kaetud eesõu tundub tüütavalt igav, silm igatseks midagi põnevamat. Võib-olla nüüd ongi aeg mõelda õueala sillutise uuendamisele – et endal, ja miks mitte ka naabritel, oleks huvitav vaadata.
Nagu sisekujunduses hea disainiga elutoavaibal, on välisruumi kujunduses stiilsel sillutisel samuti nii ilu- kui praktiline väärtus. Kõikide kujunduses kasutatavate materjalide puhul räägitakse hooajatrendidest. Sillutatud alad pole erand.

 

Ära liialda sillutamisega
 

Esmalt mõtleme muidugi tervislikkusele. Elutuppa vaipa valides on üks esmaseid kriteeriume materjali naturaalsus, et sealt ei eralduks tervisele kahjulikke keemilisi ühendeid.

Kuigi võib tunduda, et laiad sillutatud alad on parim lahendus, kuna ei nõua mingit hoolt, ei mõju need inimese tervisele hästi. Oma kodus tahame ju taastuda ja puhata ning selleks on vaja stressi maandavat haljast keskkonda ning mulla mikroorganisme, mis tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele.

Liikumissuunad krundil on mõistlik hoolega läbi mõelda ja rajada kõvakattega teed vaid kohtadesse, kus neid tõesti vajame. Samas ei kõlba teha betoonkivist teid ka liiga kitsa ribana – need ei tundu silmale meeldivad. Muru talub tallamist hästi ja tihti ei olegi vajadust käiguteed kogu ulatuses sillutada – piisab, kui seda teha väravakoha juures.

Aedki on mõnes mõttes nagu elav organism, kellele mõtlematu tegutsemine võib kahju teha. Liigne sillutamine on enimlevinud viga. Suured sillutatud pinnad ei lase vihma- ja lumesulamisveel pinnasesse imbuda. See häirib krundi veerežiimi, mulla mikroorganisme ning meie istutatud taimedki ei pruugi end enam hästi tunda.

 

Hea valik: looduskivi ja murukivi
 

Aga kui on vaja laiu sillutatud pindu, siis mida teha? Kõige keskkonnasõbralikum on kasutada vett läbi laskvaid teekatteid. Olenevalt aiakujundusstiilist saab valida kas looduslikud kivid või betoonist murukivid, mille vuukidest ja avadest vajub vesi läbi sillutatud ala alla.

Graniidist parkettkivi või täringukivisillutis on pea igavene ning kestvuse ja vastupidavuse poolest investeerimist väärt. Looduslik kivi lisab aiakujundusse soojemaid värvitoone, eriti hinnatakse vaskset kirmet kivil.
Ökotrendikas oleks Norrast või Hiinast toodud looduskivile eelistada kohalikku paekivi, kuid paraku ei või paekivi puhul kindel olla tema vastupidavuses. Samas on teatud kihist võetud paekivil ülitrendikas vaskne toon. Lubjakivi on teinud hinnatud comeback’i, kuna tema kergelt helekollakas toon sobib hästi kokku moeka heleda interjööriga. Kui paekivipind on elutoast avaneval terrassil, moodustub igati interjööristiiliga sobiv ühtne tervik.
Betoon materjalina on igavam, kuid betoonist murukivi täitub varsti muruga ega näi hall. Praktilise poole pealt on neid kive valides hea teada, et enamjaolt on need disainitud nii, et neil on raske kõrgete kontsadega kingadega käia. Seega ei lähe murukivi hästi jalgteedele.

 

Ka aeda saab restaureerida
 

Aina enam läheb hinda autentse ajaloolise miljöö taastamine. Hoonete restaureerimisega oleme harjunud, kuid restaureerida võib ka aedu. Mõisaomanikke pole meie seas just palju, kuid ka 1950.–1970. aastatel rajatud eramute aiad on ajaloohuvilisele kujundajale hea väljakutse. Eelkõige tuleb hoiduda modernse välimusega sillutiskivide ja plaatide kasutamisest ning sillutatud pinnaga liialdamisest. Inspiratsiooni saab sobiva lahenduse leidmisel vanadest aiakujundusraamatutest.
Taaskasutusteema on aiakujunduses mitmeti rakendatav. Kes kodus armastab eklektilist stiili ja täiendab olemasolevat, lisades juurde eri ajastutest pärit armsaid asju, võib sama teha ka õues. Maitsekalt annab kokku seada siit-sealt hangitud sillutusplaate ja -kive nii, et see moodustab hea tausta aiamööblile ja väikevormidele.

Vanale aiale uue ilme andmiseks võib kasutada teekatete puhul ka kontrasti printsiipi, st modernset sillutist. Siin on aga oht, et kui ei ole just kuigi vilunud kujundaja, võib kergesti üle pakkuda: sillutis ei suhestu aiaga ning tulemus on rikutud.
Natuke lihtsam on täiesti uude modernsesse majapidamisse lisada aktsendina ajaloolisi materjale või nn uusvana, näiteks rajada teekate kulunuks viimistletud betoonkividest.

 

Terrassid, trepid, tugimüürid
 

Uute eramute ja ridamajade juures teeb võidukäiku elutoa jätkuna kujundatav terrass. Eelistatakse puidust terrasse, aga ka kiviterrass on variant. Terrassi saab liigendada eri tasapindade, nendevaheliste treppide ning tugimüüridega tõstetud istutustega. Lisaks terrassile võib kaugemale aeda ehitada väliköögi või lihtsalt istumisnurga ning sillutada nende põrandad kividega.

Kui aias on reljeefi, ärge mingil juhul laske seda masinatega tasandada. Reljeefierinevusi saab ära kasutada aiaruumi tugimüüridega liigendamiseks. Tugimüüre, erinevaid tasandeid ja treppe ning kiviteid omavahel sobitades saab kujundada omapärase, mitmetest oleskeluruumidest koosneva aia, mis tundub palju suurem, kui tegelikult on.

Trepiastmete alla ja tugimüüridesse saab paigaldada leedvalgusribad, mis loovad erilise meeleolu. Olemas on ka erilised nn valguskivid, mida saab paigaldada otse sillutisse või tugimüüri sisse.

 

Eriilmeline betoon
 

Pinnatöötlusega annab betoonkivi kui materjali muuta vägagi eriilmeliseks. Tunneme töötlemata betoonpinda, pesubetooni ning lihvitud, värvitud, reljeefset ja graafilist betooni. Betoonkivipinna võib muuta suisa äravahetamiseni sarnaseks puitparketiga, nii et seda võib kasutada koos puiduga ja esmapilgul ei teegi vahet.
Ühte värvi tänavakive võib laduda mustritesse ja luua sel moel pinnatekstuur, mis ei muutu liiga domineerivaks. Tundub, et eri värvi betoonkividest laotud mustrid kaotavad populaarsust. Värvilist mustrit kasutatakse vaid väikesel pindalal pilgupüüdjana või värvišokiefekti tekitamiseks. Selliste pilgupüüdjatena toimivad nt laiadele sissesõiduteedele värava kohale laotud värvilise sillutismustri kujundid.

 

Betoonplaatide võimalused
 

Moodsa valge kastarhitektuuri juurde on kindel valik laiad heledad betoonplaadid, mida toodetakse paljudes mõõtudes. Kes tahab originaalitseda, saab teha tee näiteks eri suurusega plaatidest nii, et teeserv jääb sakiline.

Betoonplaate võib asetada teele kas vahetult külg külje kõrvale või suurema vahega. Laiemad plaadivahed võib täita graniitsõelmetega või külvata sinna muru. Korrektselt ühel tasapinnal asuvatest plaatidest saab muruniidukiga üle sõita, mis teeb aia hooldamise lihtsaks.

Betoonplaate eri värvi kruusa või graniitsõelmetega kombineerides saab rajada praegu populaarseid kruusaaedu, mis tänapäeval asendavad vanamoodsat kiviktaimlat. Selline kruusaaed sobib hästi siseõue või väiksesse ridamaja aeda, kus puulehtede koristamine ei tee eriti suurt tüli. Betoonist tänavakividest saab hõlpsasti laduda kaari ning ringplatse. Selleks on olemas kaarekivide komplektid. Kaarekivist on mugav laduda rante ümber lipuvarda või kanalisatsioonikaevu.
Kivitee ääristamine külg külje kõrval kivireaga jätab korrektse mulje. Kui ääristad teist tüüpi või teist värvi kiviga, muudad kivitee justkui kanditud vaibaks.
Ääristada saab ka metall- või plastäärisega, mis ei jää nähtavale.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid