Synne Valtri: "Et olla edukas, peab ise liigutama."

Siiri Lelumees
Avalikkuse ees olemine on lauljatöö paratamatu osa, millega lihtsalt peab leppima. | Olga Makina

Armastatud laulja Sünne Valtri, esinejanimega Synne Valtri, on end rahva südamesse laulnud juba palju aastaid tagasi. Ta tunnistab, et püüab end alati rõõmsameelsena hoida, kuigi alati ei pruugi see õnnestuda. Sünne Valtri teab, et ükskõik, mis siin elus põlvili lööb, ja seda tuleb ikka ette, tuleb püsti tõusta, põlved puhtaks pühkida ja edasi minna. Paigale jääda ei ole võimalik.

Sul on väga omapärane eesnimi. Kust see pärit on?

Nimi Sünne oli minu ema nuku nimi. Ei teagi, kust ta seda nime kuulis, kuid tema nuku nime ma endale sain.

 

Kelleks väiksena saada tahtsid?

Olen terve elu soovinud vaid lauljaks saada. Küll on olnud mõttes ka midagi muud, mida teha oskaksin ja võiksin, kuid lauljatee on olnud minu ainus soov.

 

Kuidas leidsid tee muusika juurde? Kes on sind muusikuna kõige rohkem mõjutanud?

Hakkasin laulma juba pisikese tüdrukuna. Ema sõnul olid minu esimesed eneseväljendused pigem viisistatud kui sõnade vormis. Ma ei mäletagi, et mul oleks konkreetselt keegi eeskujuks olnud. Kuulasin palju muusikat ja unistasin suurtest lavadest.

Võib öelda, et kõige enam innustasid ja inspireerisidki mind maailma staaride laulumaneerid, nende võimsus ja vägi. Veetsin teismelisena pikki tunde peegli ees, imiteerisin mikrofoni laulmist ja teadsin, et ühel päeval olen ka mina ise laval ja tunnen sedasama väge.

 

Kuidas mõjus koroonakriisi aeg sulle endale, perele, karjäärile?

Kriisiaeg tuli väga ootamatult meile kõikidele ja eks ta hetkeks niitis jalad alt, seda just emotsionaalsest küljest. Kõik pandi justkui stoppnupuga seisma – tuli jääda ootele, mis edasi saab.
Kuid kolm kuud kodust režiimi on möödunud kiiresti, täis koduseid toimetusi ja uute projektide planeerimist. Olen selle ajaga kirjutanud neli lugu, millest üks ka mõne kuu pärast töösse läheb.
Perele oligi suurimaks väljakutseks distantsõpe, kuid saime pärast kohanemist ka sellega kenasti hakkama. Üldkokkuvõttes ei ole meie pereelu sellest muutunud. Oleme alati olnud väga kokkuhoidvad ja oleme ka praegu.

Juba mõnda aega on näha taastumise märke, inimesed ja ettevõtted uurivad taas pidude kohta. See teeb suurt rõõmu, kuna kolm kuud lavast eemal olla on minu endagi üllatuseks olnud väga raske katsumus.

 

Millised on sinu lauljakarjääri suurimad õnnestumised?

Minu lauljakarjääri jooksul on olnud mitmeid üles-alla kõikumisi ja eneseleidmisi, kuid pean igat oma bändi suureks õnnestumiseks.
Praegune, minu isiklik bänd – Synne Valtri Band – on mulle loomulikult kõige kallim ja ma panustan sellesse kogu oma energia ja aja. Suured õnnestumised on kindlasti ka Eesti Laulu finaalikohad.

 

Kuidas tuled toime avalikkuse survega, eluga avalikkuse huviorbiidis? Kas see mõjutab ka sinu peret?

Avalikkuse ees olemine on lauljatöö paratamatu osa, millega lihtsalt peab leppima.
Kui aus olla, siis ma ei tunne liigset survet. Olen alati olnud inimestega avatud ja olen seda ka nüüd. Suhtlemist ja kirjavahetust on küll palju, kuid püüan alati kõikidele vastata. Eelkõige olen inimestele väga tänulik, et minu lugusid kuulatakse ja pidudel käiakse. See teeb tõeliselt rõõmu.
Minu pereelu see väga ei mõjuta. Abikaasa mõistab, millist elu ma elan, aktsepteerib seda ja toetab mind kõiges.

 

Milline on sinu kui laulja kõige toredam hetk, milline kõige halvem?

Kõige toredamat ja kõige halvemat hetke ei ole lihtne välja tuua. Jah, on olnud keerulisi olukordi, kuid eelkõige on olnud meeldivaid hetki.
Kõige halvem hetk vahest oli see, kui tehnika alt vedas ja publik pidi pool tundi meie lavale astumist ootama.

 

Kas laval on olnud ka rambipalavikku? Kuidas oled sellest üle saanud?

Kui enam "surinat" sees ei ole, siis ei tunneks ma arvatavasti laval enam sellist emotsiooni, nagu praegu tunnen.
Erilist lavanärvi ei ole mul kunagi olnud, kui oli, siis lapsena. Praegu pigem naudin esinemist ja annan endast laval maksimumi.

 

Kuidas saad üle negatiivsest tagasisidest?

Negatiivsete kommentaaride ja tagasiside saamine on paratamatu osa. Sellega lihtsalt tuleb leppida. Inimesed ikka soovivad arvamust avaldada ja teevad seda vägagi aktiivselt. Ma võtan alati kriitikat kuulda, kui sellel on põhjendatud alus.
Arvan, et teisi kuulata, olenemata sellest, kas see on meeldiv või mitte, pigem arendab. Põhjendamatuid kriitikanooli ei võta ma südamesse.
Avalikku elu elaval inimesel peab olema väga paks nahk, kahjuks ei jää õrnakesed muusikamaailmas ellu. Iga keeruline situatsioon või kriitikanool vaid karastab.


Mis on olnud elus kõige raskem?

Eluraskused ei ole muud kui õppetunnid. Nendest tuleb välja filtreerida vajalik ja ülejäänu eemale heita.
Olen alati olnud arvamusel, et ükskõik, mis siin elus põlvili lööb, ja seda juhtub elus ikka, tuleb püsti tõusta, põlved puhtaks pühkida ja edasi minna. Paigal seismine ei ole minu jaoks, püüan seda igati vältida.

 

Kas elus on olnud ka asju, mida kahetsed?

Ei, ma ei kahetse mitte midagi.

 

Mis teeb praegu kõige rohkem muret?

Muret teeb hetkeolukord: millal see stabiliseerub ning millal saab öelda, et olukord on taas normaalne.

 

Mis on sinu suurim unistus? Mis innustab kõige rohkem?

Mind innustavad tulemused ja kuulajate reageering meie esinemistele ja uutele lugudele. See kõik on tõesti mulle väga tähtis.
Minu suurim unistus on olla eduka bändi liige, kuid tean, et see kõik vajab aastatepikkust tööd ja pühendumist, aga ma olen selleks sada protsenti valmis.

 

Mis on olnud elu kõige parem nõuanne, mille olete saanud?

Mitte keegi ei tee sinu eest midagi ära – selleks, et olla edukas, peab ise liigutama.

 

Millise oma iseloomujoone üle oled uhke? Mida kõige vähem sallid?

Iseennast on keeruline hinnata, kuid püüan alati seda väga objektiivselt teha. Minu üks suurimaid nõrkusi on kannatamatus: soovin alati kõike kohe ja praegu, kuigi teadvustan endale, et alati asjad nii ei käi.
Minu tugevaim iseloomujoon on vahest nälg eesmärgi järele ja heas mõttes jonnakus. Tean, mida soovin, ja teen selleks kõik, et see ka saavutada. Planeerin aega, millal oleks õige aeg teatud samme astuda, loon strateegiaid ja otsin võimalikke teid oma eesmärkide saavutamiseks.

 

Mis on söökidest sinu suurim nõrkus?

Kui restorani menüüs on kammkarbid või krevetid, siis need on tõesti minu nõrkus. Samuti ei suuda ma iial ära öelda carpaccio'le (toormarineeritud veiseliharoog – toim).

 

Kuidas veedad vaba aega väljaspool lava?

Minu lemmikhetked väljaspool lava on minu kodus. Naudin väga kodus olemist ning pere ja sõpradega koos aja veetmist.

 

Millist muusikat kuulad ise?

Muusika koha pealt on minu spekter väga lai. Kuulan kõike, olenevalt hetkemeeleolust ja tihti ka uudishimust, mis maailmas ja ka kodumaa muusikamaastikul toimub.

 

Kuidas hoiad tervislikku eluviisi?

Tervislik eluviis algab hoiakust ja ellusuhtumisest. Püüan ennast alati rõõmsameelsena hoida. Alati see ei õnnestu, kuid enamasti siiski.
Mul ei ole stressi, on ainult uudsed ja harjumatud olukorrad, millega tuleb tegeleda.

 

Mis muusikuelus stressi tekitab?

Muusikuelu on minu jaoks puhas rõõm. Kui on hea meeskond ja nii toredad bändikaaslased nagu minul, ei ole stressiks alust.

 

Milline on kõige parem viis oma akusid laadida?

Mina laadin oma akusid laval ja prooviruumis. See on mulle oluline ja toidab mu hinge kõige enam.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid