Tasub teada! Üks harjumus, mis võib hoida naha nooruslikumana aastaid

UV-kiirgus jaguneb UVA- ja UVB-kiirguseks. Mõlemad mõjutavad nahka erinevalt, kuid võivad põhjustada pikaajalisi kahjustusi. UVB-kiirgus on peamine päikesepõletuse põhjustaja ning kahjustab otseselt naharakkude DNA-d. UVA-kiirgus tungib sügavamale nahakihtidesse ning on seotud eelkõige naha vananemise ja pikaajaliste muutustega.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on UV-kiirgus üks olulisemaid nahavähi riskitegureid. Liigne päikese käes viibimine suurendab naharakkude kahjustumise tõenäosust ning võib aja jooksul viia nahavähi tekkeni. Seetõttu peavad dermatoloogid päikesekaitset üheks olulisemaks ennetusmeetmeks naha tervise hoidmisel.

SPF ehk sun protection factor näitab, kui hästi kaitseb päikesekaitsekreem nahka UVB-kiirguse eest. Mida kõrgem on SPF-number, seda suurem on kaitse päikesepõletust põhjustava kiirguse vastu. 

Päike kiirendab naha vananemist

Lisaks terviseriskidele mõjutab päike märkimisväärselt ka naha välimust. Dermatoloogide hinnangul on suur osa naha enneaegsest vananemisest seotud just päikesekiirgusega. UVA-kiirgus lagundab nahas kollageeni ja elastiini, mis vastutavad naha tugevuse ja elastsuse eest. Selle tulemusena võivad tekkida kortsud, pigmendilaigud, naha lõtvumine ning ebaühtlane jume. Regulaarne päikesekaitsekreemi kasutamine aitab neid muutusi aeglustada ja säilitada naha ühtlasemat väljanägemist.

Seega levinud eksiarvamus on, et päikesekaitset on vaja kasutada ainult suvel või rannas. Tegelikult jõuab UVA-kiirgus nahani aastaringselt ning suudab läbida ka pilvi ja aknaklaasi. Seetõttu soovitavad dermatoloogid kasutada näol päikesekaitsekreemi iga päev, sõltumata aastaajast või ilmast.