Tee vahet gripil ja teistel viirustel. Gripi erinevad tüved

Kodutohter
Iga viirushaigus pole gripp. | Shutterstock

Kuigi igapäevases kõnepruugis nimetatakse gripiks ka mitmesuguseid viiruslikke ülemiste hingamisteede haigusi, mille põhjustajaks on hoopis paragripi-, adeno-, entero-, rino- ja muud viirused, siis tegelikult on gripp äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.

Mis on gripp ja kuidas sellega hakkama saada, seda seletab dr Pille Märtin, kes on Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst.
"Teatavasti on gripil kaks A-viiruse tüve ja kaks B-viiruse tüve. Millised neist sügistalvel ringlema lähevad, seda ei tea me enne, kui nad kohal on. Haiguspilt on neil aga sarnane ja samamoodi on sümptomid kõigil neljal sarnased."
A-viirusel on võime kiiresti muutuda ja levida ning seega põhjustada massilisi haiguspuhanguid. B-gripiviirused on vähemuutlikud.

"Viirus paljuneb hingamisteede epiteelirakkudes. Diagnoosimiseks võetakse ninaneelukaabet, mida analüüsitakse laboratooriumis," seletab infektsionist Pille Märtin. "Kui grippi põetakse kergemalt, nii et osa sümptomeid puudub, või päris gripihooaja alguses, võib haigus segi minna teiste viirustega, mis hingamisteede kaudu levivad, nagu paragripi-, noro- või rinoviirus, kuid kui on teada gripi levik sel perioodil ja selles piirkonnas ning juba mitme inimese vaevused viitavad gripile, siis on arstil selge, millega tegu.

Paragripi sümptomid sarnanevad gripi omadega ja seetõttu on ta kunagi aegade hämaruses ka sellise nime saanud, kuid tegemist on täiesti teise viirusega, millel pole midagi tegemist gripiga. Paragripiviirus tekitab pikaajalist, vastikut, kuiva ja haukuvat köha, kuid mitte nii kõrget palavikku nagu päris gripp."

 

Viiruse levik
 

Meie poolkeral algab gripiperiood tavaliselt juba oktoobris ning võib kesta kuni märtsi lõpuni. "Nii A- kui ka B-viirus levivad piisknakkuse teel inimeselt inimesele vahetu kontakti kaudu. Kui keegi on nakkuse üles korjanud, siis kandub see edasi aevastades, köhides ja kätega silmi või nina puudutades. Inimene on nakkusohtlik aga juba üks-kaks päeva enne haigustunnuseid – ta kannab nakkust edasi ning nakatab teisi, olemata ise veel haige," hoiatab dr Märtin. "Selles suhtes on raske midagi ette võtta, sest gripihooajal võib küll vältida rahvarohkeid kohti, kuid lapsed peab ikka lasteaeda ja kooli saatma ning ise tööle minema."

Viirusega on nii, et kui ta inimesse siseneb, siis peab ta seal kõigepealt paljunema. "Gripiviirused levivad ülemiste hingamisteede sekreediga ja umbes ööpäev enne sümptomite ilmnemist võime nakatada teisi. Ühel hetkel saab organism aru, et temas on võõras viirus, ja asub võitlusse ning siis tekivad sümptomid: kõrge palavik, pea-, lihase- ja liigesevalu. Nii et palavikku ei maksa maha võtta, kui ta just väga kõrgeks ei lähe, sest see annab märku, et organism võitleb viirusega," annab tohter nõu.

"Meeles peab pidama ikka neid sada korda korratud tõdesid, et tuleb pesta tihti ja korralikult käsi, aevastada ja köhida ei maksa pihku, vaid pabertaskurätikusse või varrukasse. Kui köhida ja aevastada peopesasse ja pärast seda käsi mitte pesta, satuvad elujõulised viirused ka ukselinkidele, telefonidele, arvuti klaviatuuridele ning muudele asjadele, mida katsuvad paljud inimesed."

 

Gripi ravi
 

Teada on, et gripiviirusele antibiootikumid ei mõju ning neid pole mõtet võtta. "Antibiootikumid tõepoolest gripiviirusele ei mõju. Kui ülemiste hingamisteede viiruste vastu ravimit pole, siis gripiviiruse vastu on spetsiifilised keemilised ravimid olemas, toimeaine järgi oseltamiviir ja zanamiviir, mis pidurdavad gripiviiruse rakku sattumist. Aga nende võtmisel on mõtet siis, kui saab õigel ajal jaole. Kui viirus on olnud organismis juba kolm-neli päeva, siis ei aita nad enam seda kahju ära hoida, mida viirus on organismis korda saatnud," nendib infektsionist.

"Seega on ka gripiviiruse korral oluline lihtsalt leevendada halba enesetunnet: anda endale rahu ja püsida kodus, kuni palavik alaneb ja sümptomid kaovad. Juua tuleb palju vett ja teed, sest palavikuga inimene higistab ja kaotab palju vedelikku. Kui need enesetunnet parandavad, võib juua ka pulbrist tehtud niinimetatud külmetushaiguste kuumi jooke. Need ei võitle küll viirusega, kuid leevendavad lühikeseks ajaks gripi ja külmetushaiguste vaevusi.

Kui nina on kinni, tuleb kasutada nohurohtu, et saaks läbi nina hingata ja organism saaks hapnikku. Palavikku pole vaja alla võtta, kui see just üle 39 kraadi ei tõuse. Lastel on piiriks 38 kraadi."

Sarnased artiklid