Trepi ehitamisel vali puitu hoolega. Kuidas jõuda hea trepini?
Urve Vilk

Trepp pole enam lihtsalt trepp – see on tänapäeva ruumis sisekujunduselemendiks. Et trepp saaks just sellise väljanägemise, nagu soovitakse, tasub ettevalmistustele varakult mõelda – kui majal on põrandad valatud ja aknad ees, on viimane aeg ära otsustada, millist treppi sellesse soovitakse.

Puit ja klaas sobivad väga hästi kokku. | Shutterstock

Artika Trepid juhatuse liikme Kuldar Uibo sõnul võiks klient trepiehitaja poole pöördudes enam-vähem teada, mida tahab. Ta lohutab, et pole midagi traagilist, kui seda pole võimalik üks-ühele teostada – igal juhul on see parem kui tellija, kes laiutab käsi ja ütleb, et ei tea, mida tahab. Uibo julgustab kõik soovid välja tooma, ent nendib: "Samas seavad paljude klientide tahtmistele finantsvõimalused piirid ette, valik ollakse sunnitud tegema rahakoti järgi."

Sessio Group juhatuse liige Rait Pakkonen pole treppide remontimisega seni kokku puutunud – uude majja või vana maja renoveerides tahetaksse sellesse enamasti uut treppi. Kui tegu pole just muinsuskaitseobjektiga, kus renoveerimine kohustulik, ongi see mõistlik otsus, kuna uue ehitamine on odavam kui vana parandamine.


Raha paneb asjad paika
 

Firma Keerdtrepp juhi Vello Eller teab kolme sorti tellijaid. Arendajatest ehitajate puhul määrab 70–80% ulatuses valiku hind ehk treppe tahetakse saada võimalikult odavalt, mõtlemata turvalisusele – näiteks valitakse piirded, mille vahelt võivad lapsed alla pudeneda. Tema hinnangul võib see arendajatele kätte maksta.
"80% ulatuses teevad ostuotsuse naised, kes on laste suhtes alahoidlikumad. Salongis kuulemegi sageli, et mehed soovitavad naistel valida just selline lahendus, nagu neile parim tundub. Maksujõuline klient loobub kvaliteedi nimel kõige odavamast lahendusest."

Hinna järgi valivad ka "peost suhu" iseehitajad, näiteks need, kes on maja valge karbi kujul ostnud. "Siiski, kui neile selgitada, et nad saavad korralikuma asja, on nad nõus rohkem maksma," nendib Eller.

Kõige teadlikumad on kliendid, kes projektijuhina endale maja ehitavad. Nemad teevad trenditeadlikke otsuseid, pidades hinnast hoolimata oluliseks nii väljanägemist, kvaliteeti kui turvalisust. Näiteks oskavad nad hinnata metalli, mis on pulbervärviga värvitud ja enne värvimist karestatud.


Alati pole trepiks piisavalt ruumi
 

Kuna nõukogude ajal ehitatud trepid olid lihtsad ja samas ebamugavad, on nende asemele uue trepi ehitamisel tarvis trepiava laiendada. "Kasutusmugavuse määrab ära just ava suurus, kuhu trepp ehitatakse," ütleb Pakkonen. Vanade majade puhul oleks tarvis ava enamasti suurendada, ent alati pole seda võimalik siiski teha. Kui ruum ei võimalda ava laiemaks teha – ees on laetalad või seinad, pole midagi teha: tuleb kasutada seda, mis on. Ehkki astme kõrguse arvutamiseks on olemas standardid ja valemid, võib vanas majas juhtuda, et selleks pole lihtsalt ruumi. "Kui ühiskondlikes hoonetes on see kohustuslik, siis oma kodus teeb igaüks, mida ise tahab, kui tegu pole just evakuatsioonitrepiga," tunnistab mees.

Eller nendib, et kui näiteks Soomes on treppide ehitus normidega paika pandud – neid rikkudes ei võeta maja vastugi –, siis meil võib põhimõtteliselt ükskõik mida teha. "Soomes on paigas nii astmevahe, et laps sinna peadpidi kinni ei jääks, kui käsipuude kaugus, et laps alla ei sajaks," toob ta näiteks.


Tasub varakult planeerima hakata
 

Elleri sõnul tehakse vahel vigu juba maja projekteerimisel: "On juhtumeid, ka suurte majade puhul, et pinda on üle 300 ruutmeetri, aga trepile on jäetud nii vähe ruumi, et pole võimalik korralikku treppi teha, ja klient küsib, et kuidas ei saa, kas te siis ei oska.". Sageli esineb sarnast probleemi ka isetegijate puhul, kes ehitavad ruume ümber, mõtlemata, mille arvelt see tuleb.

Teine probleem on Elleri sõnul, et kui põranda alla pannakse põrandaküte ja lae alla kips, pole treppi kuhugi kinnitada. "Võib öelda, et tahetakse seisma panna tati ja liimiga. Trepile tuleks maja ehitades hakata mõtlema juba siis, kui põrandad on valatud ja aknad ees. Peab planeerima, kuidas ja kuhu kinnitada kronsteinid ja muu. Näiteks, kui tahetakse konsooltreppi – selle astmed kinnitatakse konsooltugedele –, tuleks selleks ettevalmistused teha kindlasti juba enne seinte krohvimist."


Hea tegija kehva tööd ei võta


Kui plaan tundub kahtlane – ei saa teha sellise kvaliteediga, nagu vaja, ja klient probleemi ei adu –, öeldakse töö ära. Kehva tööd ei saa hea ehitaja ju endale lubada, sest klient räägiks sellest hiljem kui ehitaja praagist.

Uibo sõnul ei ole 21. sajandil trepp mitte lihtsalt trepp, vaid sisekujunduselement. "Vanas renoveeritavas majas on ehk kinnine trepp tõesti sobiv valik, aga uues majas võiks see olla siiski interjööri osa." Ta soovitab reguleeritavatest elementidest treppi, mis moodustab põskpuudeta ja käsipuude kandvate osadeta konstruktsiooni. Kuna sellise trepi all pole ühtki tala, on trepil õhuline väljanägemine, mis ei "tapa" ruumi. Trepiastmeid tehakse spoonitud vineerkilbist. "Kui täispuitu, mis on elav materjal, tekivad aja jooksul praod, mille asukohta pole võimalik ette näha, siis vineer on lollikindel materjal," kiidab Uibo. Vineertrepp, kui seda aeg-ajalt õlitada, näeb aastaid uus välja.


Mänd näitab kiirelt kulumisjälgi
 

Materjalidest hoiatab Uibo männi eest: "Männitrepist võib rõõmu olla vaid paar aastat, see on pehmuse poolest pigem "taim" kui puit. Näiteks võivad koerad närida männiastmete nurgad ära – nad söövad seda nagu küpsist. Või kui kohvitass peale kukub, võib astmesse tekkida muljumisjälg," hoiatab ta. Neil, kes tellinud männipuust trepi ja paari aasta pärast tahavad seda uuendada, läheb investeering kokkuvõttes kallimaks kui kohe alguses õigem materjal valida.

Lemmikoomade puhul tasub lisaks silmas pidada, et on selliseid, keda ei heiduta ükski trepp, aga on ka selliseid, kes nõustuvad käima ainult mööda kinnist treppi või kes välistavad igasuguse trepi.

Pakkoneni sõnul mängib materjalide valikul suurt rolli nende maksumus. "Populaarsed on mänd, tamm ja saar ning nende kombinatsioonid. Astmed ja kuluvamad osad tasub teha tammest, mis on vastupidavam. Samas saar on tammest odavam."

Ehkki Pakkonen on näinud ka klaasist astmetega treppe, pole ta ise selliseid ehitanud. Küll aga on nad teinud treppe, millel klaasist seinad. "Puit ja klaas sobivad väga hästi kokku, nende koosmõju on nägusam kui lihtsalt puit, kuid kõik ei saa seda endale lubada – puidust treppi on lihtsam ja odavam teha."


Taaskasutus ka trepiehituses
 

Soove on erinevaid; on neidki, kes tahavad veidi "räsitud" väljanägemisega materjale. Sessio Group on teinud näiteks treppe, mil palkidest küljed, et jätta vanemat ja robustsemat muljet. Materjale on ka taaskasutatud: mõni tellija toob trepi ehitamiseks vana maja palke. Ehitajale võivad sellised projektid olla keerukamad, kuid ka põnevad. Kuna erilahendused eeldavad rohkem leiutamist, käsitööd ja aega, on need seetõttu muidugi ka kallimad.

Pakkoneni sõnul kestab trepi ehitus keskmiselt poolteist nädalat. Esmalt mõõdetakse koht ära ja vaadatakse, mis lahendus ruumi mahub. Seejäel tehakse joonis – klient saab hinnapakkumise koos joonistega. Paljudel on projekt juba ka endal olemas.

Kuidas aga ehitajat valida? Eller soovitab jälgida esiteks seda, kui vana on ehitusfirma. "Turg läheb üles ja tellijaid on palju, nii et firmad poolduvad – inimesed, kes on tööandja juures igapäevatööna treppe ehitanud, teevad endale oma firma," räägib ta. Samas pole neil sageli ettevõtluskogemust ega tööriistugi. "Mõnikord on kirjas, et trepi tegemise kogemust on 13 aastat, aga firma ise on vaid paar päeva vana," hoiatab Eller. Kliendid jäävat selliste uute teenuspakkujatega nii mõnigi kord hätta, kuna need kipuvad ära kaduma isegi pärast seda, kui osa maksumusest ette tasutud.

 

Hea teada
 

Peamised trepitüübid:

* Kahe talaga trepid

* Ühe talaga trepid

* Põsktrepid

* Betoontrepid

* Konsooltrepid

* Keerdtrepid

* Pukstrepid
Allikas: TM Kodu&Ehitus

Sarnased artiklid