Uued nõuded varjenditele ja varjumisplaanidele: mida see tähendab elanikele?

Uued nõuded puudutavad eelkõige suuremaid hooneid, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit. Muudatused mõjutavad nii uusi kui ka olemasolevaid hooneid ning toovad hooneomanikele, arendajatele ja korteriühistutele uusi kohustusi.

Päästeameti peadirektor Margo Klaose sõnul on oluline, et inimene saaks ohu korral varjuda seal, kus ta parajasti viibib. Seetõttu peavad varjumisvõimalused olema läbi mõeldud just nendes hoonetes, kus inimesed veedavad suure osa oma ajast – näiteks kortermajades, büroo- ja ärihoonetes, haridus- ning hoolekandeasutustes.

Millised muudatused tulevad?

Uute hoonete puhul, mille ehitusloa või ehitusteatise taotlus esitatakse alates 1. juulist 2026, tuleb rajada varjend. Kui hoonet külastavad suured rahvahulgad, peab sinna tulema avalik varjend. Selliste hoonete hulka kuuluvad näiteks kaubanduskeskused, hotellid, meelelahutusasutused, transporditerminalid ja spordihallid. Teiste suuremate hoonete puhul tuleb rajada mitteavalik varjend.

Lisaks tuleb nii uutele kui ka olemasolevatele nõuetele vastavatele hoonetele hiljemalt 1. juuliks 2027 koostada varjumisplaan. See kirjeldab, kas hoones on olemas varjend või varjumiskoht, kuidas sinna pääseb ning kuidas ohu korral tegutsetakse.

Varjumisplaan tuleb koostada ka juhul, kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta rajada. Ka selline info on võimaliku ohu korral inimestele oluline, sest aitab teada, kuidas konkreetses olukorras käituda.

Kui olemasolevas kasutusloaga hoones varjend puudub, tuleb võimalusel rajada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb läbi mõelda, kuidas hoones vahetu ohu korral tegutsetakse.

Mida tähendab see korteriühistutele ja koduomanikele?

Kuigi uued nõuded puudutavad eelkõige suuremaid hooneid, tasub ka korteriühistutel ja majaomanikel juba praegu mõelda sellele, millised võimalused on hoones kiireks varjumiseks.

Esimese sammuna tuleks üle vaadata, kas keldrid või muud sobilikud ruumid, näiteks koridorid ja trepikojad, on korras ning vabastatud prahist ja tarbetutest esemetest. Vajadusel saab selliseid ruume kasutada paremini korraldatud varjumiseks.

Varjumisvõimaluste parandamine ei tähenda ainult uute ruumide rajamist, vaid ka olemasolevate võimaluste läbimõtlemist. Oluline on, et inimesed teaksid kriisiolukorras, kuhu minna ja kuidas käituda.

Muudatused suurendavad valmisolekut kriisideks

Uute nõuete taga on vajadus parandada Eesti elanikkonnakaitset olukorras, kus viimastel aastatel on sagenenud ekstreemsed ilmastikunähtused ning muutunud julgeolekuolukord Euroopas.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase sõnul aitab koostöös loodud õigusraamistik muuta varjendite rajamise ja varjumiskohtade kohandamise lahendused praktiliselt kasutatavaks ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet erinevates kriisides.

Täpsemad nõuded varjenditele, varjumisplaanidele ja varjumiskohtadele on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 50 „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“.

Loe ka: Milline kodukelder sobib varjumiseks? Päästeameti spetsialist räägib nii magalarajoonide kui ka eramajade keldritest