Kuidas tunduvad nõukogudeaegsed tüüpkorterid niinimetatud algmaterjalina tänapäevasele silmale?

See oleneb väga suurel määral vaatajast. Arvan, et kapitaalremonti vajav tüüpkorter võib tunduda isegi hirmuäratav inimesele, kellel pole ehitusvaldkonna ega renoveerimisega varasemalt kokkupuudet olnud. Minu silmad paneb tüüpkorter aga särama, sest ideed hakkavad kohe jooksma ning mõtted võimalusi otsima, kuidas ruumi nüüdisajastada. Paneelelamute tüüpkorterid on algmaterjalina ühed parimad, kuna suuri üllatusi neis tavaliselt ei ilmne. Kapitaalremondi käigus oleme võtnud korteri nii-öelda betoonini paljaks ja seetõttu on tegemist väga hea lõuendiga.

Mis on nende võimalused, plussid?

Paneelelamute plussid on näiteks järgmised.

Konstruktsioon on tugev ja standardne. Tänu sellele on lihtne ette näha, mida renoveerimisel oodata ja millised on võimalused: kus on kandvad ja mittekandvad seinad, kus on püstikud ja sellest tulenevalt, millised on ruumiplaani muutmise võimalused.

Renoveerimine on näiteks puitmajadega võrreldes tehniliselt lihtsam, odavam ja esineb vähem riske. Puitmajas võivad ootamatud kahjustused, kõverused või erikonstruktsioonid teha töö palju kallimaks ja aega-nõudvamaks, kui algselt arvestatud.

Veel on üks suur pluss valgus: paneelelamute korterites on üldjuhul suured aknad ja palju loomulikku valgust, paljud korterid on „läbi maja”, mis tähendab seda, et valgust tuleb mitmest suunast ja terve päeva vältel.

Planeeringu muutmise võimalused hõlmavad korterist olenevalt näiteks järgmist:

vannitoa ja WC kokkuehitamist ja suurendamist;

avatud köögi planeerimise võimalust;

toalisuse suurendamise võimalust;

teatud toad on piisava suurusega, et planeerida neisse garderoobiruum või eraldi panipaik.

Kas muutsite planeeringut?

Jah. Tedre tänava korteri algne planeering oli eraldi köögiga, kuhu pääses kitsa koridori kaudu otse esikust. Teatud tüüpi vanade, nõukogudeaja paneelelamute WC-d ja vannitoad ehitati tehases toodetud monoliitsetest betoonmoodulitest eraldi, need olid sisuliselt nagu betoonist vannitoakonteinerid. Kraanaga tõsteti moodulid otse korterisse plaanitud asukohta. Vannitoamooduli lammutasime korterist täielikult välja. Koridori arvelt kavandasime tualettruumi algsega võrreldes tunduvalt suurema, nii et see mahutaks mugavalt ära pesumasina ja soovi korral ka kuivati.

Köök jäi endisesse asukohta. Köögi ja elutoa vahele lõikasime betoonseina sisse suure ava, et need omavahel ühendada. Magamistuppa oleks olnud piisavalt ruumi ehitada ka eraldi garderoob, aga otsustasime suure avatud ruumi kasuks, et jääks ka ruumi võrevoodile perelisa tuleku puhul.

Palun kirjeldage kujundusideed

Minu soov oli luua mahedates, neutraalsetes toonides minimalistlik kodu, mis sobiks paneelelamusse ega hakkaks kuidagi „karjuma”. Sobitasin kokku natuke skandinaavialikku, natuke modernistlikku ja veidi jaapanlikku stiili. Kuna teadsime elukaaslasega, et väga pikaks ajaks see meie koduks ei jää, siis pidasin ka silmas, et järgmisel omanikul oleks seda kodu mugav enda stiili järgi kohandada ja täiustada.

Mida soovitate neile, kes on ostnud omaaegse tüüpkorteri ja soovivad sinna luua kodu?

Võtke korter betoonini paljaks ja alustage täiesti nullist. Nii olen mina ise toiminud. Muidugi ei ole see alati rahaliselt mõistlik, aga kui vähegi võimalused lubavad, siis soovitan seda teha. Kui oma jõust ja teadmistest ei piisa, võiks alati professionaalset nõu küsida ja/või korteri kavandamiseks ja kujundamiseks abi otsida varakult enne ehitust. Disaini osas soovitan vana kulunud väljendit: lihtsuses peitub võlu.

Mida aga võiksid silmas pidada värskendusremondi kavandajad?

Vanadest, üleliigsetest asjadest loobumine, uus värvikiht, värskendatud mööbel ja uued, kogu ruumi ulatuses paigaldatud kardinad – see kombinatsioon teeb imesid!

Värske pilk nõukogudeaegsele tüüpkorterile