Vesi tilgub laest läbi - kas vastutab ühistu või korteriomanik?

BTA kodukindlustuse eksperdi Mailis Satsi sõnul näitab praktika, et paljud erimeelsused saavad alguse valearusaamadest selle kohta, millised hoone osad kuuluvad ühistu ja millised omaniku vastutusalasse. “Vaidlused tekivad enamasti siis, kui kahju on juba sündinud ja emotsioonid on kõrgel. Eriarvamusi võib tekitada kahju suuruse asemel hoopis vastutuse jaotus korteri omaniku ja ühistu vahel”. 

Üldreegel on lihtne, praktika keerulisem

Seaduslik vastutusjaotus on iseenesest selge, kuid tegelikus elus ei ole piirid alati nii üheselt mõistetavad. Korteriühistu vastutab hoone ühiste osade ja konstruktsioonide eest: vundament, katus, välisseinad, trepikojad, liftid ning ühisvee-, kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemid. Korteriomaniku vastutusalasse jääb kõik see, mis asub tema korteri sees: siseviimistlus, põrandad, seinad, sanitaartehnika, köögimööbel ja korterisisene elektrisüsteem ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem kuni korterelamu püstakuni.

„Teoorias on piir selge, aga praktikas tekivad nii-öelda hallid alad,“ märgib Sats. Kõige rohkem arusaamatusi põhjustavad veekahjud. „Kui lagi tilgub või vannitoa põrand on vee all, on vaja kiiret lahendust. Esimene samm on lekke tuvastamine ja peatamine,“ rõhutab Sats. „Kui on selge, kust kahju alguse sai, on tavaliselt ka vastutaja selge.“ Kui probleem on ühistu torustikus, näiteks püstakus, vastutab ühistu ka siis, kui kahjustada saab ainult üks korter. Kui aga torustiku leke pärineb korterisisestest torudest, seadmetest või ühendustest, on vastutajaks korteriomanik.

Üks sagedasemaid vaidlusallikaid on torude ummistus. „Korteriühistu vastutuskindlustus ei hüvita üldjuhul ummistusest tekkinud kahjusid, kuna ühistu ei vastuta korteriomanike poolt põhjustatud kahjude eest“ selgitab Sats. Tema sõnul on ummistuse tekkekoha ja vastutaja selgitamine sageli keeruline, sest takistuse põhjus võib mööda torustikku edasi liikuda ja tekitada kahju hoopis teises korteris. „Praktikas on väga keeruline tuvastada, kes ummistuse tegelikult põhjustas.“

Selliseid olukordi vaadeldakse iga juhtumi eripära ja konkreetseid asjaolusid arvestades. Esmalt tuvastatakse ummistuse asukoht ja põhjus ning vajadusel kaasatakse ekspert. Kui ummistus on tekkinud ühises torustikus ning süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, jäävad kulud sageli ühistu kanda või kaetakse need korteriomanike kodukindlustuse alusel. Kui aga on võimalik tõendada, et kahju põhjustas konkreetse korteriomaniku tegevus või hooletus, võib vastutus langeda selle korteri omanikule.
 

Isetegemine ei vabasta ehitusnõuete täitmisest

Sageli on kahju põhjuseks omaniku enda tegevus: jooksma unustatud kraan, valesti paigaldatud pesumasin või omal käel tehtud ebakvaliteetne remont. „Kerge hooletus iseenesest ei välista kindlustushüvitise maksmist,“ selgitab Sats. „Kui aga kahju on tekitatud tahtlikult, siis kindlustus seda ei hüvita. Iga juhtumit hinnatakse eraldi. Oluline on, kas inimene on käitunud mõistlikult ja teinud kõik, et kahju vältida.“ Seetõttu soovitab ta eriteadmisi nõudvaid ehitustööd usaldada oma ala professionaalidele. „Omal käel tehtud lahendused võivad hiljem väga kalliks maksma minna.“

Praktikas pöördutakse kindlustuse poole ka olukordades, mis tegelikult ei ole kindlustusjuhtumid. Näiteks siis, kui ühistu vahetab püstakuid ja selleks tuleb korteris avada vannitoa sein. „Sellisel juhul ei ole tegemist ootamatu kahjuga, vaid planeeritud tööga,“ selgitab Sats. „See on ühistu ja korteriomaniku vahelise kokkuleppe küsimus, mitte kindlustusjuhtum.“ 
 

Korterit ostes tasub tausta uurida

BTA kindlustuseksperdi sõnul tasub vastutuse teemale mõelda juba enne korteri ostmist. „Kindlasti tasub enne korteri soetamist uurida, kas ruumides on tehtud ümberehitusi ja kas need vastavad nõuetele.“

Kui näiteks sein on eemaldatud või torustik ilma kooskõlastuseta ümber tõstetud, võib hilisemate kahjude korral vastutus täielikult omanikule jääda. „Korteriomanik vastutab korterist lähtuvate kahjude eest,“ rõhutab ta eeltöö olulisust.