Koerte-kasside tervise heaks saavad omanikud kodus palju ära teha, näiteks luua õiged söötmis- ja pidamistingimused, võimaldada liigile omast käitumist, sotsialiseerida oma lemmikut, pakkuda talle ka trennivõimalusi, pesta hambaid, kammida jne. Kuid lisaks sellele on vajalikud ka veterinaarsed toimingud, nagu regulaarne tervisekontroll, sise- ja välisparasiitide tõrje ning vaktsineerimine.
Esimene visiit
Esimest korda soovitatakse kliinikusse tulla siis, kui olete endale lemmiku soetanud. Esmasel visiidil tehakse uuele pereliikmele põhjalik ülevaatus ninaotsast sabaotsani ning antakse soovitusi sellegi kohta, mida talle süüa anda – krõbinaid-konserve, toortoitu või hoopiski kodus valmistatud toitu.
Arstile saab kurta ära kõik mured ja kahtlused nii tervise kui ka käitumise osas. Kindlasti vaadatakse üle, milliseid vaktsiine on sõber saanud ning kuidas edasi toimida. Nii vaktsineerimisskeem kui ka parasiiditõrje soovitused on loomapõhised: tubane kiisu ja õues ringi jalutav hiirekuningas on erinevate vajadustega. Samuti tuleb arvestada näitustel käivate ja reisivate koerte eripärasid.
Esmane konsultatsioon on sageli pikk ja põhjalik ning kindlasti soovitaks omanikel kõik peas mõlkuvad küsimused eelnevalt kirja panna, et midagi ei ununeks. Rumalaid küsimusi ei ole ja meid kõiki huvitab lemmiku heaolu.
Millal jälle?
Esmavisiidile järgnevad üldiselt kutsika või kassipoja vaktsineerimisega seotud ülevaatused – ka siin peaks arstilkäik hõlmama põhjalikku ülevaatust ja murede kuulamist. Kindlasti ei saa piirduda viieminutilise visiidiga või pelgalt süstitegemisega. Kui lemmik saab umbes kuuekuuseks, siis võiks taas kliinikusse minna. Enamasti on sõbrad selles eas pealtnäha terved, vaktsiinid tehtud ning seetõttu ei paista põhjust kliiniku külastamiseks. Kuid tegelikult on see kiire kasvu periood, kus sageli kipuvad välja lööma käitumisprobleemid, mured hammaste vahetumisega või hoopistükkis liigesehädad ja kasvuraskused.
Terves kehas terve vaim
Kui koer või kass on jõudnud täiskasvanuikka, siis peaks temaga kontrollis käima vähemalt kord aastas. Tervisekontrolli käigus looma kaalutakse, kuulatakse südant ja kopse, palpeeritakse kõhtu, vaadatakse liigeseid ja liikuvust, nahka, karva, kõrvu, silmi jne. Vaktsiinid tehakse vastavalt kehtivale seadusandlusele ja omanikuga läbi arutatud skeemile, need ei ole alati sugugi kohustuslikud.
Olukord läheb tõsisemaks siis, kui lemmik saab vanemaks: üle seitsmeaastaste kasside-koertega võiks tervisekontrollis käia kaks korda aastas. Juhul kui on ilmnenud kroonilisi haigusi, siis veelgi sagedamini. Vahel on vaja teha ka lisauuringuid: vere- või uriiniproove, ultraheli, röntgenit, mõõta vererõhku või teha EKG. ing loomulikult tasub loomaarsti juurde minna (või vähemasti helistada ja nõu küsida) lemmiku esimeste haigustunnuste ilmnemisel.
Reisile sinuga
Loomaarstiga peaks kindlasti konsulteerima enne seda, kui lähete lemmikuga reisile. Selleks on mitu põhjust. Esiteks saab arst aidata vormistada vajalikud paberid. Isegi Euroopa Liidu siseselt võivad lemmikloomade riiki sisenemise nõuded erineda, tähelepanu tuleb kindlasti pöörata nii sihtkoha kui ka transiitriikide nõuetele. Samuti võivad olla arstliku ülevaatuse nõuded lennufirmadel.
Teine väga tähtis aspekt on sihtkohas levida võivad haigused. Näiteks levitavad puugid lõuna pool rohkem koertele ohtlikke haigusi ja seetõttu on korralik puugitõrje reisimisel veelgi vajalikum kui kodus. Tuleks mõelda ka südameusside ning teiste nakkushaiguste ennetamisele.
Seega peaks lemmikloomaga kliinikut külastama suhteliselt tihti. Teave, mida omanik sel moel saab, võib olla ääretult vajalik. Sageli oskavad arstid-abilised soovitada ka piirkonnas asuvaid lemmikloomade hooldussalonge, treenereid, koertejalutajaid, hoiuteenust ja muud vajalikku – ärge häbenege küsida! Lemmikute heaolu on ju väga tähtis: nii tervis, käitumine kui ka pikk ja kvaliteetne elu.
