Isegi siis, kui oled suur loodusesõber, ei saa lasta sissetungijail aias omavolitseda. Kuid nendega võitlemine on üks lõputu töö ja ning ega selles võitluses õigupoolest võitjaid olegi.
Multšist võib olla suurt abi, ent samas tüli – see sõltub sellest, kas aed on muutumises või lõplikult valmis, kus taimi teise kasvukohta ei istutata.
Kas, missugust multši ja millistes istutusalades eelkõige kasutada?
Vastab Katrin Maask, maastikuarhit
Maastikuarhitektid Kerttu Kõll (OÜ Sfäär Planeeringud) ja Maarja Tüür (Maarja Tüür OÜ) on viimastel aastatel teinud mitmeid põnevaid projekte. Nende liigirikas ja loomulikuna näiv Tammsaare pargi haljastus pakub rõõmu aasta ringi.
Enam paremini kui Helen Leemets oma pere elamist kirjeldab, ei saagi: „Iga päev, kui vaatan meie maja ja aeda, läheb meel rõõmsaks.”
Aastaid tagasi leidsid Helen ja Raul, et linnakorteri asemel oleks hulga toredam elada oma majas, mille ümber on suur ae
Igaüks teab, et ümbritsev keskkond mõjutab meid. Erinevates ruumides tunneme end erinevalt. See mõjutab märkamatult meie mõtteid, hoiakuid, tervist ja edukust.
Sigrid Absaloni rõõmsameelsuse ja positiivsuse saladus on lihtne: värvid! Värvidest saab ta energiat ja sellepärast rõkkab ka tema aed värvidest.
„Jah – värvid, värvid, värvid! Mul peab olema palju erinevaid värve, kollane ja punane on aga üle kõige.
Harrastusaretaja Aavo Mägi on kinkinud aiasõpradele väga eriliste õitega sirelid: need pöörlevad ja väänlevad nagu tibatillukesed propellerid
Aavo Mägi kutsub oma lõbusalt kruttivate õitega sireleid hellitavalt kräsupeadeks.
Kuressaares vaiksel Kungla tänaval puude varju hoidev helesinine maja on kaugeltki kaedes tajutava Skandinaavia tunnetusega. Sellisega, mis pole pildilt nähtud, vaid omal nahal kogetud.