Suureõieliste elulõngade võrsed Eesti oludes tavaliselt talve üle ei ela. Pehmel talvel võib see ehk isegi õnnestuda, aga kunagi ei tea ju ette, kui külmaks võib minna.
2020. aasta esimese üheksa kuuga hukkus Eestis tuleõnnetustes 25 inimest, hukkunu keskmine vanus oli 60 aastat. Eluhoonetulekahjusid on tänavu olnud 450. Hooletu suitsetamise tõttu puhkenud tulekahjus hukkus 14 inimest, vigastada sai 29 inimest.
Naabrite juurest kostev müra on keerukas probleem, mille põhjused võivad peituda nii ruumide õhukestes seintes, kehvades konstruktsioonides kui ka kipsplaati läbivates aukudes ja pistikupesades.
Kodu remonti ei saa uisapäisa ette võtta. Läbi tuleb kaaluda hulk asjaolusid. Remondi juures võivad esmapilgul tähtsusetud detailid osutuda suurteks probleemideks, kui neile mitte piisavalt tähelepanu pöörata.
Kõigile on tuttav olukord, kus nädalavahetusel külmikut korrastades tuleb prügikasti visata esmaspäeva õhtusöögist järele jäänud riis, kartulid, maitsev ahjupraad või hoopis pool pätsi saia.
Päästeliidu andmetel saavad Eesti päästjad aastas umbes pool tuhat väljakutset, mille põhjuseks on vingugaas. Õnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud ja mitmed juhtumid viinud kahetsusväärselt inimeste elu kaotuseni.