Neurobioloogilise iseloomuga ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on diagnoos, mida ükski lastepsühhiaater või psühholoog ei pane kergekäeliselt. Sellele on iseloomulikud tähelepanupuudulikkus, motoorne aktiivsus (hüperaktiivsus) ja vahel ka impulsiivsus.
Kas kevadväsimus on olemas või mitte, selle üle vaieldakse. Igal juhul on organismil talvel olnud raskem endaga hakkama saada kui muidu, eriti pärast külmetushaiguste põdemist. Pealegi on suvepuhkus veel kaugel.
Kes toidu juurde rukkileiba ei söö või üldse võileiba ei tee, jääb paljust väärtuslikust ilma. Sel juhul on mõistlik leivast valmistada nii tahedaid kui ka magusaid toite.
Kui hoida oma vererõhk ning kolesterooliväärtused normis ja veresuhkur tasakaalus, on võimalik vältida ajuhalvatust.
Risk haigestuda ajuhalvatusse kasvab pärast 60.
Toidule lisada vähem soola, hoida kehakaal kontrolli all ning rohkem liikuda – need on meetodid, mis aitavad vererõhku normis hoida. Tähtis on endale selgeks teha, mis vererõhutõusu põhjustab, ja mõõta rõhku vähemalt kord aastas.
Kes meist ei tahaks olla heas füüsilises vormis ja parandada tervist! On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi.
Minu sugulasel diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire? Mida see tähendab?
Bipolaarne ehk kahesuunaline ehk maniakaal-depressiivne meeleoluhäire on vaimse tervise hälve, millega kaasneb toimeka erutuse ja rusuva masenduse perioodide vaheldumine.
Kõht on mõnikord ikka kinni. Mis puhul räägime kõhukinnisusest?
Dr Jüri Kivimäe: Esiteks, kui inimene pole võimeline soolt tühjendama ilma lahtisti abita.
Vererõhku tuleks mõõta nii harva kui võimalik. See kehtib nii tervete inimeste kui ka vererõhuhaigete kohta. Mõõdetakse siis, kui mingil põhjusel tahetakse teada, milline on hetkel vererõhk.