Päästeamet ja Tallinna linn sõlmisid lepingu projektis „500 kodu korda“, mille raames muudetakse Tallinna linna haldusterritooriumil 65 eluruumi tuleohutuks.
Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on projekti eesmärk lahendada toimetulekuraskustes lei
Koduste elektriohtude märkamiseks ei pea olema spetsialist. Enamiku ohuolukordade likvideerimine on jõukohane ka elektriku hariduseta inimesele. Järgmised 9 levinuimat viga on hea alguspunkt oma kodu ohutumaks muutmisel.
1.
Remontimise viis ja tööde järjekord võivad olla sellised, et pikema aja jooksul kujunevad remontimiskulud märgatavalt suuremateks, kui need kavapõhise remontimise puhul parima tulemusena võiksid kujuneda.
Väikemajades remonditakse hoone sisepindu, niisk
Pärast maja valmimist seisab iga majapidamise ees uus ülesanne: maja hooldamine ja võimalike puuduste avastamine ning parandamine. Missugused tööd seisavad maja hooldamisel ees?
Eramuomanik peab aga äravoolule tõsist tähelepanu pöörama. Tuleb arvestada, et torutööd tehakse enne, kui vundamenti ehitama hakatakse, ja kui torudega midagi juhtub, on parandamine või ümbertegemine äärmiselt keeruline ning kallis lõbu.
Päästeliidu andmetel saavad Eesti päästjad aastas umbes pool tuhat väljakutset, mille põhjuseks on vingugaas. Õnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud ja mitmed juhtumid viinud kahetsusväärselt inimeste elu kaotuseni.
Vannitoa äravool on koht, mis tuleb rajada erilise hoolega, sest selle ehitamisel tehtud vigade parandamine on kulukas ja aeganõudev, halvimal juhul kogu ehitustöö otsast algamine.
Veevarustus- ja kanalisatsiooniseadmeid müüva ACO Nordic OÜ juht Urmas T