Selles järjeloos tuleb juttu kõrgest, normaalsest ja madalast vererõhust; pärilikkusest; hüpertooniatõve põhjustest, selle ärahoidmisest ja eneseabist; vererõhu mõõtmisest ja ravist.
Viirused on meie kaaslased aasta ringi. Mõned meist on ka kuumal suvel nende küüsi sattunud. Iga-aastane viiruste suurem pealetung seisab kahjuks ees. Mida tugevam on organism, seda väetim on viirus meid kahjustama.
Tean inimest, kelle jaoks pärast jaanipäeva on suvi lõppenud, sest “ööd muutuvad pimedamaks, päevad lühemaks, ja kaugel see sügiski enam on”. Masendav, eks ole!
Lasteaias ja algkoolis käivatel lastel juhtub ikka sedasi, et kui tekib nohu või muutub kähedaks kurk, jäävad takkapihta haigeks ka kõrvad. Veelgi hullem, kui selline kooslus hakkab kiusama pikemate pausideta. Mis on põhjus(tajat)eks? Kuidas ravida?
Enne operatsiooni tuleb meditsiinilise hoole all olijal alati koostööd teha anestesioloogiga, kes määrab ja teeb talle sobiva tuimastuse ehk anesteesia.
Hommikul peeglisse vaadates märkad, et silmad on punased nagu jänesel; tunned, et silmas oleks nagu liiva; millegipärast on silmad kogu aeg vesised; midagi imelikku ujub silme ees… Mida annab endal ära teha ja millal tuleb abi otsida arstilt?
Teie kirjade
Isegi nüüd, mil seagripivaktsiin on Eestis kättesaadav kõigile, pole huvi selle vastu suur. Üleriigilise Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht ja perearst Lauri Laas ei kipu skeptikuid hukka mõistma.