Kõrgekasvulisel kaunitaril on söödavad mugulad.
Praktilised inimesed püüavad ühendada ilusa kasulikuga ja kasvatada aias taimi, kes lisaks ilule ka süüa kõlbavad.
Vanaemade taludes kasvanud jorjenid on taas aukoha leidnud paljude perede koduaedades. Daaliaid armastatakse nende kaunite värvide ja erisuguste õite pärast, samuti ei vaja nad ülemäära palju hoolt.
Armastatud peiulilled on aedniku tänuväärsed abilised taimekaitserindel ning kuluvad ära köögiski.
Peiulilled (Tagetes) on meie suviste lillepeenarde ja taimeanumate klassika.
Kevadel looduse rüpes jalutades oskab mõnda lille pea igaüks nimepidi ära tunda – nood, kes kenasti sinetavad on loomulikult sinililled ja teised, kes säravvalgena pilku püüavad on teadagi ülased.
Aias ringi vaadates ei saa lilli nii lihtsa loogikaga ni
Kuigi meie kanti ilmus mustjuur – õieti aed-mustjuur (Scorzonera hispanica) – juba 18. ja 19. sajandi vahetusel, on see pähklimaitseline kasulik delikatessköögivili tänaseni vähe tuntud.
Jahukastelised seened on oma liigilise mitmekesisusega ühed tüütumad seenhaiguste tekitajad koduaias.
Jahukaste valge hallitusetaoline kirmetis kiusab paljusid taimi. Suurema nakkuse korral lehed keerduvad ja deformeeruvad.
Kõiki taimeliike ei tasu koduaias kasvatada isegi siis, kui nad on lummavalt dekoratiivsed. Need, mis vohavad ja paljunevad hästi aias, on võimelised tekitama probleeme ka looduses.
Valli ja Kalle Teor tegid õige otsuse, kui võtsid mõned aastad tagasi tänavaäärse kõrge sarapuuheki maha – nüüd saavad ka kõik möödujad nende värviküllasest kaunilt kujundatud aiast rõõmu tunda.
Toreda aia loojad meenutavad aega mitu head aastakümmet ta