.png)

Ploomipuud on koduaias kahtlemata väga populaarsed, õunapuude järel kohe teisel kohal. Uue aastatuhande alguses loendati Eesti aedades kasvamas umbes miljon õunapuud ning rohkem kui 400 000 ploomipuud...

Koerahambad, tulivõhad, kolmiklilled, preeriaküünlad ja mitmed teised vähem levinud sibullilled on piiritult imetlusväärsed, pakkudes võimalust tundma õppida looduse ainukordset mitmekesisust....

Maasika elutsükkel algab taime istutamisest. Seda tehakse kas kevadel maikuus või suve teisel poolel – augustis või septembri algul....

Muru väljanägemine oleneb palju sellest, kas valiti õige seemnesegu ja kui korralikult muru rajati....

Looduslikult kasvab Eestis kümmekond kibuvitsaliiki, neist suurima levikuga on kurdlehine kibuvits, kes on hakanud rannaaladel kohati liigagi võimust võtma. Põhjanaabrid on sellele invasiivsele võõrli...

Maal on kõrged hekid täitnud eelkõige tuuletõkke eesmärki, sest need istutati kaitseks põhja- ja läänetuulte eest. Tiheasustusega elupaikades on kõrgel üle 2 m hekil pigem privaatsuse loomise eesmärk,...

Kui paar-kolmkümmend aastat tagasi esimesi magnooliaid arglikult meie koduaedadesse tooma hakati, ei uskunud nende tänast võidukäiku peaaegu keegi. Praegu pehmemaks muutunud kliima võimaldab siiski er...

Püsilillede valik aeda sõltub eelkõige kasvukoha tingimustest. Selliseid taimi, mis saaks ühtmoodi hästi hakkama nii päikeses kui varjus, nii kuivas kui märjas mullas, praktiliselt pole....

Tsitrusviljade letil ei ole pomelile mõõtmete poolest vastast – ta ongi selle taimeperekonna viljadest suurim....

Roheline pöetud murupind aias ja haljasaladel on midagi nii enesestmõistetavat, et enamasti me alternatiividele ei mõtlegi. Siiski ei taha muru kasvada sugugi igas kohas, kus meie teda näeksime. Lootu...

Puismailane Hebe leiab meie aedades rohkem tähelepanu lehtdekoratiivse täiendusena sügisistutustes tavapäraste kanarbike ja krüsanteemide kõrval....

Kes meist ei tahaks suvel värskeid mahlaseid ja magusaid herneid suhu pista? Tänapäeval on aedherneste valik väga suur. Mitte kõik herned pole loodud söömiseks. Imeliste ja lõhnavate õitega lillherned...

Nii teravad tšillid kui leebed maguspaprikad on looduses pärit harilikust paprikast. Samasse liiki kuuluvad saagi maitse poolest väga erinevad sordirühmad....

Kes on korra näinud täisõitsengus sinivihma, unistab teda näha õitsemas ka oma aias. Eesti oludes see unistus kahjuks tavaliselt ei täitu....

Vanades aedades püsinud lilled mõjuvad jõulise ja suursugusena, neil on olnud aega kasvada muljetavaldavateks värvilaikudeks....

Teistest liikidest kaaslased toovad aeda vaheldust ja õiteilu ka selleks ajaks, kui rododendronid ise ei õitse, moodustavad rodoõitega kauneid kombinatsioone....

Okaspuud on väga tänuväärsed taimed, sest pakuvad silmarõõmu aasta läbi. Hariliku kuuse kõrval on aedadesse hakatud rohkem istutama ka hõbekuuske, mägimändi, sabiina kadakat, nulgu ja Serbia kuuske. M...

Kui talv tegi roosipeenra hõredaks, ära lase sel tuju rikkuda ja istuta uued põõsad. Hästi talvituvaid ja lehehaigustele vastupidavad sorte leiad kodumaiste aretiste seast....

Sammasõunapuud sobivad kitsa kasvukuju tõttu hästi väikeaeda. Heaks saagiks vajavad nad hooldavat aednikukätt nagu suuredki puud....

Tarnad on tänuväärt taimed, neid kasutatakse nii liivade kinnistamiseks, mattide punumiseks kui ka dekoratiivtaimedena....

On üks väga lihtne põhjus, miks kasvatada ise viinamarju: koduaia marjade maitse on võrratult parem kui poeviinamarjal....

Kevadine õierohkus puhkeb sibulatest....

Otsides aeda igatpidi ohutut, vähenõudlikku ja suhteliselt hooldusvaba püsikut, tasub pilk pöörata tähtputkedele....

Maailmakuulsa Hollandi aiadisaineri Piet Oudolfi looming tekitab vastakaid tundeid. Ta on jõudnud läbi raamatu „Moodne maastik püsikute ja kõrrelistega” paljude eestlaste südamesse ning samas leidub p...

Viinamarjad Eesti aias ei ole ammu enam imeasi. Neid saab kasvatada nii küttega ja kütteta kasvuhoones kui ka avamaal või hoone lõunaküljel seina ääres. Peamine on tunda õigeid sorte ja hooldusvõtteid...