.png)

Aednikud hindavad ja ihaldavad värvikat rododendronit kahel põhjusel: esiteks paelub meid tema õiteilu, teiseks lisab igihalja taime jõuline kasvukuju ja lehestiku graafiline muster aiamaastikule suur...

Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele....

Ammused lemmikud on taas hinnas! Juba vanaemade aedadest tuntud kiirekasvulised, suured ja võimsad püsikud on muutunud menukateks moetaimedeks....

Juba 80ndail kosmoselaevade õhupuhtuse suurendamise eesmärgil tehtud NASA uuringud kinnitasid, et paljudel taimedel on võime puhastada õhku....

Kui lavendlid hästi ei talvitu, kuid soovitakse peenrasse sinist värvi, siis võiks eelistada vähenõudlikke naistenõgeseid, kivimünte ja iisopeid. Nende seast leiab nii kõrgema kui madalama kasvuga sor...

Maapirn (Helianthus tuberosus) on kaunis ja mitmekesiste kasutusvõimalustega taim, kelle kodumaa on Põhja-Ameerikas, kuid kes saab edukalt hakkama ka Eestimaa karmis kliimas....

Väga varajaste külvide tegemisel tuleb kriitiliselt hinnata, milliseid tingimusi on võimalik noortele taimedele pakkuda. Tihtipeale on paar nädalat hilisem külv paremate valgusolude tõttu hoopis elujõ...

Soojematel maadel reisinud aiahuvilistele on silma jäänud efektne taim. Kes ta on? Kas kasvab meilgi? Maailmas tuntakse teda suvise sireli, liblikapõõsa või apelsinisilmana. Viimast nime kasutatakse r...

Septembri algus ei tähenda, et lilleaia hooaeg oleks läbi. Õigesti valitud taimedega võib peenar olla värvikas veel nädalaid. Eesti oludes sõltub õitsemise pikkus küll sordist, kasvukohast ja ilmast, ...

Troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt pärineva taimena on tomat nõudlik soojuse suhtes, taime elutegevus on juba häiritud, kui temperatuur langeb alla +10°. Taimed hukkuvad –1° öökülmadega, õied j...

Kevadel tuleb poodidesse müügile värske spargel. Seda on kahesugust – rohelist ja valget ehk pleeksparglit. Mõlemat saadakse ühelt ja samalt taimelt, harilikult asparilt. Asparit võib kenasti kasvatad...

Kes tahab taimi kasvatada piiratud tingimustes, näiteks pottides, peab hoolega jälgima kastmisrežiimi....

Mõisa eeskujul hakati Eestis ka talude ümbrust kaunistama ilupõõsaste ja lilledega ning need toonased õitsejad on juba poolteist sajandit meie aedade ehteks. Tänapäevalgi igatsetakse oma õue nostalgil...

Kasvatades kiirekasvulisi pisirohetaimi või idandades seemneid – toitaineid pungil täis väikesi supertaimi –, on lihtne muuta oma menüüd tervislikumaks, lisada ilu ja maitseküllust....

Meie kodude mikrokliima on aastatega muutnud ning muutub ka taimevalik. Vanad hooldusnipid ei pruugi enam kehtida....

Erinevad dieedid tulevad ja lähevad, aga aastakümneid on püsinud soovitus süüa suuremas osas taimset toitu, sest nii on tervisele kasulik. See ei tähenda, et liha peaks vältima. Piisab, kui jälgida ta...

Külili istutades saab välja veninud istiku pikad sõlmevahed mulda peita ning taim omandab hoopis võimsama juurestiku....

Spargel on leidnud korraga koha nii köögiviljaaias, ilupeenras kui ka lillevaasis....

Oluline on taimi tunda: kes neist on kiirekasvulised, ent ohutud, millised on Euroopas ohtlikuks peetud või võimalikud probleemsed liigid?...

Miks tekivad tomatitele koledad tumedad sissevajunud laigud ja kuidas seda vältida?...

Nagu nimigi ütleb, on tegemist päris metsiku tegelasega. Kindlasti olete imetlenud sügisel erksatooniliste väätidega kaetud paneelmajade seinu ja mõelnud, et millise taimega on küll tegu....

Oskuslikult valitud ja paigutatud toataimedega pääseb tubane rohelus märksa paremini mõjule. Tekib mõnus meeleolu ja ruumis on hea olla, sest kõik on paigas....

1970. aastate toataimed on jälle soosingus. Üks neist on monstera, mis oma suurte pitsiliste lehtede ning võimsa kasvukujuga loob toreda kontrasti heledas ja minimalistlikus moodsas interjööris....

Tšilli valmib kiirelt ja seda saab teha suhteliselt käepärastest vahenditest, mistõttu on maitse iga kord erinev. Lisaks on tšilli lihtsalt üks hästi kosutav kõhutäis! Kartulisalat on tõeline pidulaua...

Kilptäid on 3–5 mm pikkused pruunid „kühmukesed”, mida kogenematu silm ei oska taimel märgatagi. Neid tuleb otsida lehtede alumiselt poolelt pearoodude lähedalt, lehevartelt, võrsetelt ja õieraagudelt...