Käte värisemine üksinda ei tähenda sugugi Parkinsoni tõbe, olulised on ka muud sümptomid ja uuringute tulemused. Seda haigust polegi nii lihtne diagnoosida, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja neuroloog Toomas Toomsoo.
Kui palju füüsilist koormust vajab laps päevas? Kas piisab vaid mõnest kehalise kasvatuse tunnist nädalas ja kooli-kodutee läbimisest jalgsi, et olla tugev ning terve?
“Kui veel viisteist aastat tagasi leiti, et slerosis multiplex on ravimatu haigus, siis nüüdseks on seda väga hästi uuritud ja uuritakse edasi,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja neuroloog Toomas Toomsoo. “Maailmas pole küll selli
Mida teha siis, kui laps ei võta piimatooteid suu sissegi? Õigupoolest jäätis läheb küll loosi alati. Ainsana. Kas siis kannatavad ainult luud või ka hambad? Mis juhtub, kui laps ei taha liha ega kala?
Neurobioloogilise iseloomuga ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on diagnoos, mida ükski lastepsühhiaater või psühholoog ei pane kergekäeliselt. Sellele on iseloomulikud tähelepanupuudulikkus, motoorne aktiivsus (hüperaktiivsus) ja vahel ka impulsiivsus.
Töökamber Tallinnas, elamine Ruilas, iga päev liinibussiga pealinna ja koju tagasi, kõikvõimalikud kohtumised, esinemised, esitlused, lindistused, salvestused, laste-, kooli- ja luuleteatrite žüriid ja mis kõik askeldused pealekauba, aastaringselt ja aast
Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuse Tallinna meestekliiniku arst Kaja Sepp soovib ja suudab näha oma patsienti kui vaimu, hinge ja keha tervikut.
Kui Kaja Sepp oli veel koolilaps, ütles talle üks õpetaja: “Sul, Kaja, on küll selline loetamatu käe
Kõige ilusam inimene ilmas on teadagi ema, kelle silmad säravad alati, kui laste silmad säravad.
Sellekuise ajakirja kaanel on oma laste Säde-Helise ja Oskariga magistrikraadiga kiirabivelsker Margit Pärn.