Kas kevadväsimus on olemas või mitte, selle üle vaieldakse. Igal juhul on organismil talvel olnud raskem endaga hakkama saada kui muidu, eriti pärast külmetushaiguste põdemist. Pealegi on suvepuhkus veel kaugel.
Kõige tervislikum on mitte kukkuda. Aga mida teha siis, kui see ikkagi juhtub ja saame viga?
Talvel kukutakse tavaliselt rohkem kui muidu, kuid süüdi pole alati ainult libe tee või tänav.
Talvisel ajal sagedase kurguvalu põhjus peitub pahatihti ninas. Kui ninahingamine on takistatud, hingame tahes-tahtmata suu kaudu. Külm õhk, õhus olevad viirused, tolm jm, mille nina peaks filtreerima, satuvad neelu.
Rängast liiklusavariist paranev MARIKA KOROLEV tunnistab: selgroomurd annab endast veel valuaistinguga märku ning kõhuõmblus ei lase hommikuti mõnuga ringutada.
Kõik on võimalik, kui julged muutuda, teab ETV saatejuht ANU VÄLBA. Peaasi on end mitte mugavaks istuda! Kuigi praegu on esikohal töö, ei usu Anu, et nii jääb igavesti.
Tavapäraseks loetakse kaenlaalust kehatemperatuuri 35,5-37,2, keskmiselt 36,4 kraadi.
Kehatemperatuur 35,5-36 kraadi normaalne ja eakatel üsna tavaline, sest vanemas eas on kehatemperatuur füsioloogiliselt madalam kui noortel ning ei pruugi ka haiguse a
Suvel, kui köögiviljad on kõige maitsvamad ja kõige odavamad, tasub teha nendest erinevaid hoidiseid.
1 liiter
800 g tomateid
2 porgandit
100 g pastinaaki
jupp varssellerit
1 sibul
1 küüslauguküüs
1–2 sl õli
1 dl fariinisuhkrut
½–1 dl punase veini ääd