Lust on vaadata lapsi, kelle jaoks õppimine on justkui üks põnev ja avastusterohke seiklus teadmistemaailmas. Paraku leidub küllaga neidki koolipoisse ja -tüdrukuid, kes näevad kurja vaeva isegi paarisalmilise luuletuse päheõppimisega.
Viirused on meie kaaslased aasta ringi. Mõned meist on ka kuumal suvel nende küüsi sattunud. Iga-aastane viiruste suurem pealetung seisab kahjuks ees. Mida tugevam on organism, seda väetim on viirus meid kahjustama.
Kuidas saaks suvest rõõmu tunda allergik-täiskasvanu, kes ülitundlikkuse tõttu putukahammustustele peab näiteks herilaste või mesilaste eest kabuhirmus põgenema? Või kui õiteilu ja heinalõhn muudavad kurgu kähedaks ning toovad pisarad silma?
Millest tekib valgevoolus ja kuidas seda ravida? Kas saab ise ravida või tuleb kindlasti arsti juurde minna
?
Tupevoolus ehk valgevoolus on tupe limaskesta eritis, mis hoiab tupe niiske ja puhtana.
“Liiges ei vaja eraldi toitaineid. Kui aga on tarvis, siis artroosi ehk liigesekulumuse korral on soovitatav tarvitada toidulisandit,” ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik.
Saabugu talv detsembris või veebruaris, ootamatuks nimetame selle ikka. Tänavuse talve käredus mõjus korraliku ehmatusena. Isegi meie nahale ja kehale.
Kosmeetik-koolitaja Anni Mänd nimetab kuiva naha kõige levinumaks probleemiks talvekülma.
Kilpnääre on väike, kuid tubli. Mõnikord aga ei tule ta millegipärast oma tööga toime ning hakkab talitlema tavapärasest kiiremini või hoopis aeglasemalt.
Sööme selleks, et elada. Teadmine, et toitumine on tervise alus, ei tohiks täna enam kellelegi võõras olla. Samas valitseb nõuannetes suur segadus ja kohati ka vastuolulisus. Vahel võib seda kõike olla liiga palju.
Kuidas ära tunda südame arütmiat; kuidas seda uuritakse ja ravitakse, sellest kirjutab teie küsimuste põhjal Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja südamearst Arvo Mesikepp.
Tuleb tuttav külla.