Aastasadu on Eesti üht menukamat jõulutoitu verivorsti tehtud pea igas kodus. Õnneks leidub tänapäevalgi seda traditsiooni jätkavaid tragisid perenaisi.
Seapraad, verivorst, hapukapsas ja ahjukana - juba esimesest ampsust tekitavad need traditsioonilised road mõnusa jõulutunde. Aga olgem ausad, iga aasta ühte ja sama süüa ei jaksa.
Tavapäraselt kuulub eestlaste jõuluroogade hulka küpsetatud loomaliha, verivorstid, kartulid ja praekapsas. Traditsioonilisi pühadetoite on aga võimalik valmistada väga erineval moel.
Mõnus talvine juustumoos, mis sobib hästi ka detsembrikuiste verivorstide kõrvale.
200 g jõhvikaid200 g moosisuhkrut0,5 dl punast portveininäpuotsaga värskelt jahvatatud musta pipart
Pane jõhvikad potti ja kuumuta tasasel tulel omas mahlas umbes 10 min
Naat, üks tülikamaid umbrohtude seas, on samas vägagi positiivselt mitmekülgne – nii toidu- kui ravimtaim ning ka kaunis pinnakatja.
Kuuldes või lugedes sõna „naat” paneb aju meie tahtest sõltumatult selle kõrvale mõiste „nuhtlus”.
Mida teha, kui vereanalüüsist selgub, et veres on rauda veidi üle kriitilise piiri. Kas see on ohtlik? Mida tuleks juua või süüa, et seda alandada? Mida vältida? Vastab Mai Maser.
Ohtlikud on nii rauapuudus kui ka -liigsus.
Pune (vorstirohi) on ka ravimtaim: see tõstab organismi kaitsevõimet külmetushaiguste vastu, rahustab ja kosutab und, leevendab põletikke ning on toeks veel mitme muu tervisehäda korral.
Harilik pune (Origanum vulgare) on kõnekeeles lihtsalt pune – teda t