Teame, et mustasõstramarjad on toitainerikkad ning lehti kasutame peamiselt kurkide hapendamiseks, ent lehtedel ja vartel on olnud tähtis osa ka rahvaravis.
Must külmapeletaja, Eestimaa viinamari, igavese nooruse mari, must jõumees – neid ja muidki hell
Tartu vangla arst Piret Paap teeb enamasti perearstitööd. Saatuse tahtel aga on tema oma patsientidele tihtilugu esimene mure ärakuulaja ja abistaja elus.
D-vitamiinil palju teisigi tervisemõjusid kui ainult luumurdude ennetamine. D-vitamiin osaleb aktiivselt immuunsüsteemi töös. Aga kui palju siis peaks seda vitamiini võtma ja mis juhtub, kui on D-vitamiini puudus?
1.
Mida kõigepealt ette võta, kui viirusnohu meid tüütama hakkab, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst MARE KALVET.
“Nina tuleb õige soolsusega veega loputada ja vajadusel kasutada turset alandavaid ravimeid, ” ütleb dr Mare Kalvet.
Selleks et pojengid järgmisel aastal uhkelt õitseksid, tuleb neid praegu korralikult kasta ja väetada.
Kui pojengid ei taha hästi õitseda, siis järelikult pole neile antud võimalust järgmiseks aastaks korralikult valmistuda.
Sõstraid kasvatades peab kindlasti arvestama, et mitte üksnes eri liikide, vaid ka eri sortide kasvunõuded on erinevad. Erilist tähelepanu peab pöörama mulla kvaliteedile. Sõstraid kimbutavad ka mitmed haigused.
Särtsaka Maarja Koivuoja visiitkaardiks avalikkuse silmis sai 100 eri värvi muna aretamine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks. Pöörane idee! Aasta jooksul kogunes kanadelt üle saja eri toonis muna.