Värviline maailm mustvalges toas
Anna Lutter (teostus: Algo Eskla)
Kodu & Aed
Köögiga mängumaja uks avaneb narivoodi jalutsi poolt. | Anna Lutter

Ükski lastetuba ei ole liiga väike. See on täpselt nii lai ja nii kõrge või madal ja kitsas, kui üks pisikene inimene seda parasjagu ette kujutab. Kahtlemata on lapse loovusele toeks toa sisustus ja mööbel, mis tema mängudes ja tegemistes saavad miljon uut väljundit – üks suur inimene ei oska lastetuba planeerides selliseid asju alati ette näha. Nii otsustasime oma kahele pojale luua vaid lastetoa eriti läbimõeldud, multifunktsionaalse ning fantaasiale avatud põhja. Nagu asulale luuakse detailplaneeringut. Üks-kaks-kolm ja läks! 

 

Paar aastat oli see tuba olnud meie esimese poja Pääreni ainukäsutuses. Ühel hetkel sai Päären endale venna Pelle, kes kasvas – ootamatult kiiresti – suureks, ja meil tekkis tunne, et nüüd oleks küll paras hetk mitmuslikus vormis esitletavast „lastetoast” ka päriselt laste tuba teha. 

Ainsateks piirideks seadsime tingimused, et juba varem toas olnud sisseehitatud liugustega mahukas kapp jääb alles ning tuba ei saa laieneda seinte, lae ega põranda arvelt. Seega oli kohe alguses selge, et kahe eraldiseisva voodi paigutamine tuppa rööviks enamuse mänguruumist. Nii otsustasime nari kasuks. Toa ühes seinas jooksevad pikalt radiaatorite torud ja tundus mõistlik nari just sinna paigutada – nii jäävad inetud torud voodi sisse peitu. Ainuke miinus sellisel lahendusel näis olevat asjaolu, et voodi tuleb teha üpris kitsas (60 cm), sest akna ja seina vaheline kaugus just nii palju voodi laiuseks välja andis. Otsustasime siiski projektile alla kirjutada, sest ennast teades tüdinen ma ruumikujundusest kiiremini, kui lapsed kasvada jõuavad. Järgmiseks võime välja mõelda midagi juba suurematele poistele. 

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.