WC ehitus: milline pott valida?
Pekka Porkanen
TM Kodu & Ehitus
Moodne vannituba: tualetipott kinnitub seinale | Shutterstock

Tualettruumi rajamisel on võimalik valida põrandale toetuva või seinale kinnitatava WC-poti vahel. Üha enam langeb valik viimase kasuks. Miks tasub seinapotti eelistada ja millistele olulistele omadustele tuleb selle valimisel tähelepanu pöörata?

Esimene eelis on visuaalselt puhas tulemus. Seinakinnitusega WC-poti puhul on kõik torud ja ühendused silma eest varjatud, näha on vaid WC-pott ise ja loputusplaat. Selle lahenduse puhul on võimalik keskenduda ilule ja elegantsile, ilma et miski häiriks. Seinale kinnitatava WC-potiga tualettruumi on oluliselt lihtsam korras hoida. Põrandat poti all ja ümbruses on lihtne puhastada, mustusel pole võimalik varjatult koguneda. Loputuspaak asetseb seina sees ega võta palju ruumi. On olemas palju erinevaid paigalduslahendusi, mida nutikalt kasutades saab säästa ruumi ja võita kasulikku lisapinda.

Tavainimese jaoks tunduvad need eelnevalt loetletud eelised ja sobiva disainiga WC-pott kõige tähtsamad, kuna need on silmale nähtavad. Vähem pööratakse tähelepanu sellele, mis asub varjatult seina taga. Aga just seal paikneb selle süsteemi kõige olulisem osa. Keegi ei taha ju ette võtta tülikaid lammutus- ja ümberehitustöid, juhul kui seinatagune süsteem ei toimi, lekib ega kanna piisavalt raskust või pole võimalik leida sobivaid kuluvaid varuosi.

Kõik algab loputuskastist ehk loputuspaagist

Üldjuhul räägitakse seinale kinnitatavate WC-pottide puhul seinaraamidest, kasutusel on isegi termin seinasisene WC-pott. Korrektne oleks rääkida varjatud paigaldusega loputuspaakidest ja erinevatest integreeritud loputuspaakidega paigalduselementidest, mille abil saab WC-poti seina kinnitada. Koos loputusplaadiga moodustab see tervikliku loputussüsteemi.

Korralik ja töökindel loputuspaak on valmistatud ühes tükis, selle materjaliks on PE-plast ja paak on isoleeritud, et vältida kondensaadi teket. Loputuspaake on erineva paksusega – õhuke paak 8 cm ja tavaline 12 cm. Loputuspaagi maht on tänapäeval 7,5 l, mis tagab standardse 3/6 l loputusmahu korral piisava vee ka kohese järel-loputuse tarvis.

Vanemat tüüpi loputuspaakide maht on 9 l, aastaid tagasi olid ka üle 10 l mahuga paagid olemas. Loputusvee kogust saab muuta loputusklapi seadistamisega: väike loputus 3 või 4 l, suur loputus 4,5, 6 või 7,5 l.

Väiksema loputuskoguse seadistamisel tuleb arvestada võimalusega, et 110 mm läbimõõduga äravoolutorus jääb veekiht liiga madalaks ja tahked osad võivad horisontaalsetes torustikes takerduda ning ummistusi tekitada.

Hooldusava paagi sisemusele juurdepääsuks võib paikneda nii esipinnal kui ka üleval. Kuigi võib tunduda, et kõik loputuspaagid on ühesuguse toimega, siis tegelikkuses on paakidel oluline vahe. Loputuspaagi ehitus, kuju ja allavoolutoru disain määravad loputusvee voolukiiruse ja efektiivse puhastusvõime. Vee voolukiirus paagist peaks olema ca 2,5 l/s.

Mitmed konstruktsioonilahendused

Seina WC-poti paigaldamisel tuleb ette mitmeid konstruktsioonilahendusi. Tugeva monoliitbetoonist või betoonplokkidest seina olemasolul piisab vaid spetsiaalsest krohvialusest loputuspaagist, mille saab süvistatult materjali sisse paigaldada. Pott kinnitatakse otse seina külge. Selline lahendus on väga ruumisäästlik – õhem paak võtab seina sees vaid 8 cm ruumi. Oluline on läbi mõelda kanalisatsiooni äravoolu lahendus. Varjatud loputuspaaki saab kasutada ka põrandale toetuva ilma loputuspaagita WC-poti korral.

Järgmisena tulevad erinevad paigaldussüsteemid ja -elemendid. Paigaldussüsteemid on välja töötatud, et tööde teostamine oleks kiire ja tulemus kõikidele nõuetele vastav. Paigalduselemendid moodustavad tervikliku süsteemilahenduse, kus on elemendid peale WC ka dušitrapi, valamu, bidee, pissuaari ja segistite paigaldamiseks. Paigalduselementide valikul lähtutakse seina konstruktsioonilahendusest.

Kergbetoonist konstruktsiooni korral saab kasutada sissemüüritavaid Kombifixi paigalduselemente. Need müüritakse seina sisse ja vannitoaseadmed saab nende abil kindlalt seinale kinnitada. See on hea lahendus, kui tahetakse "kivimaja" ja märgruumides välditakse kipsplaati. Kombifixi puhul tuleb arvestada vajadust süvistada torustikud seinte sisse, mis on suhteliselt ajamahukas ja tolmune tegevus. Kergkarkassil kipsplaatkattega seinakonstruktsioonid on siiski enimkasutatavad ja nende puhul on õige kasutada Doufixi paigalduselemente ehk "seinasiseseid raame".

Doufixi paigalduselemendid on valmistatud tugevast tsingitud ja pulbervärvitud C-profiilist. Reguleeritava kõrgusega tugijalgade lukustussüsteem hoiab raami kindlalt vajalikul kõrgusel, see võimaldab ka üksi paigaldada, sest kõrguse korrigeerimiseks piisab vaid kergest löögist raami pihta. Tugijalgade taldu saab pöörata 90 kraadi võrra, et kipsplaadikarkassi profiili sees seda stabiilselt kinnitada. Doufixi seinakinnitused koosnevad kahest osast ja on varustatud kiirlukustusega, tänu millele on sügavuse reguleerimine mugav ja paigaldamine kiire. Doufixi elemendi puhul on tööriistu vaja kasutada vaid raami kinnitamisel ja ühendamisel veevarustussüsteemiga, muu töö saab teha paljaste kätega. Doufixi elemendi puhul on mõeldud ka heliisolatsioonile – äravoolu ühendus on läbi spetsiaalse tihendi akustiliselt lahti ühendatud.

Äravoolutoru sügavust on võimalik 45 mm ulatuses sättida, see tagab kanalisatsiooniga ühendamisel paindlikkuse. Doufixi paigalduselemendil on WC-poti kinnituspoltidel kaks erineva vahemaaga kinnituspositsiooni, et oleks võimalik kasutada erinevaid standardseid WC-potte. Korrektselt paigaldatud Doufix kannab 400 kg raskust.

Oluline osa tugevast seinakonstruktsioonist

Doufixi paigalduselemente saab paigaldada nii kergkarkassil vaheseina sisse kui ka kipsplaatidega kaetud katteseina taha. Igal juhul on raam oluline osa tugevast seinakonstruktsioonist. Katteseina ehitamisel on paigalduselemendid vaja kinnitada ülevalt seinakinnititega tagaseina külge, tugijalad kinnitatakse aluspõrandasse. Juhul kui ei soovita põrandasse avasid puurida, saab kasutada reguleeritava pikkusega alumisi seinakinnitusi. Vaheseina sisse paigaldamisel saab kinnitused teha läbi vaheseina karkassi külgedelt raami külge. Juhul kui karkassipostide vahekaugus on raamist laiem, saab kasutada spetsiaalseid külgkinniteid. Vaheseinte puhul tuleb järgida vaheseinte valmistaja ehitusjuhendeid. Ruumi kokkuhoiu ja helikindluse tagamiseks on mõistlik seinakonstruktsioonid valmis ehitada ja kipsplaadiga katta enne ujuvpõranda valamist. WC paigalduselementidega seina katteks peab olema vähemalt 18 mm paksune niiskuskindel kipsplaat. Kuna meie ehituspoodidest on seda paksust keeruline hankida, tuleb kasutada kaht 12,5 mm paksust niiskuskindlat kipsplaati. Kipsplaat kinnitatakse paigalduselemendi raami külge isepuurivate kipsikruvidega vastavalt paigaldusjuhendile – see tagab tugeva konstruktsiooni. Vältige kruvide sattumist loputuspaaki!

Igasse olukorda sobiv lahendus

Paigalduselemente on kolmes erinevas paigalduskõrguses. Tavaline paigalduskõrgus on 112 cm, mille puhul paikneb loputuspaagi hooldusava esipinnal, loputusplaadi keskkoht jääb 1 m kõrgusele seinale ja WC-poti istumiskõrgus on 400–410 mm. Paigalduskõrgus 98 cm on akende all või teistes piiratud kõrgusega olukordades kasutamiseks. Paigalduskõrgus 82 cm on mõeldud vannitoa töötasapindade kõrgusega kokku sobituma. Mõlema madalama kõrgusega loputuspaagi puhul saab hooldusava paigutada nii esipinnale kui ka üles.

Tavalise 112 cm paigalduskõrgusega WC paigalduselementide valikus on mitmeid erimudeleid: näiteks nurka paigaldatav, kitsam ja tugev invapottidele, invakäetugede kinnitusvalmidusega, reguleeritava kõrgusega, ventilatsioonisüsteemiga ühendatav ja ka integreeritud õhupuhastusega mudel.

Elementide paigaldussügavus on alati tähtis küsimus, sest vannitoas pole kunagi piisavalt ruumi ja iga võidetud põrandapinna ühik on väga oluline. Kusjuures määravaks teguriks pole mitte paigalduselement ise, vaid hoopis kanalisatsiooni äravoolutoru läbimõõt ja paigutus. Paigalduselementide minimaalne paigaldussügavus on 8 cm, millele lisandub kaks kihti kipsplaati ja näiteks keraamiline plaat. Kokku teeb see kogu konstruktsiooni paksuseks vähemalt 11,5 cm. Seega tuleb enne katteseina ehitust planeerida kanalisatsiooni äravoolutoru ühendus. Äravoolutoru peab olema kas otse tagaseinas või vertikaalselt otse alla.

Arvestama peab sellega, et äravoolupõlve läbimõõt on 90 mm ja seda tuleb tagaseina sisse pisut süvistada. Tavalise enamkasutatava paigalduselemendi minimaalne paigaldussügavus on 12 cm, äravoolupõlve läbimõõt 90 mm. Kui teha äravooluühendus alla, võibki selle mõõduga arvestada ja konstruktsiooni kogupaksuseks tuleb 15,5 cm.

Kui aga teha ühendus külgsuunas, tuleb arvestada ka raami ristlõike ja 110 mm kanalisatsioonitoru muhvide (ca 130 mm) mõõtudega. Kokku teeb see 20–20,5 cm paksuse katteseina. Seega on parima tulemuse saamiseks oluline kanalisatsioonitorustiku paigutus hoolikat läbi mõelda.

Tualettruumis alati puhas õhk!

Integreeritud õhupuhastusega paigalduselement on tualettruumis eriti käepärane lahendus. On teaduslikult tõestatud, et halb lõhn mõjub meeleolule halvasti ja ebameeldiva lõhnaga täidetud tualettruumis pole hea päeva alustada. Doufreshi puhul eemaldatakse halb lõhn ventilaatori abil otse WC-potist läbi loputustoru ja suunatakse loputuspaagi sisemusse, kus aktiivsöefilter õhu puhastab ja ruumi tagasi suunab.

Paigalduselemendi valik tuleb hästi läbi mõelda, kuna see paigaldatakse seina sisse ja hilisemad muudatused on kulukad. Tänapäeval on normaalne teha ettevalmistus ka WC-poti elektriühenduseks. Pesemisfunktsiooniga dušš-WC-potid on ka Euroopas viimastel aastatel levima hakanud ja ilmselt on paarikümne aasta pärast vähemalt veerand tualettruume selliste lahendustega varustatud.

Loputuse käivitamine mitmel erineval moel

Seinakinnitusega WC-poti loputust saab käivitada kas manuaalselt, elektroonselt, pneumaatiliselt või ka hüdrauliliselt. Manuaalse lülituse korral paikneb loputusplaat otse hooldusava ees ja vajutades loputusplaadi klahvi(de)le, kandub surve üle tõukurvarrastele, mis kergitavad tõstemehhanismi hoobasid ja loputusklapp avaneb. Selline meetod on kõige levinum ja ilmselt ka kõige töökindlam lahendus.

Elektroonse loputuse korral pole loputusplaati vaja puudutada. Loputuse saab aktiveerida kas käeviipe peale või automaatselt infrapunasensori abil. Loputusplaadist antakse signaal elektroonsele tõstemehhanismile, mis avab loputusklapi. Elektroonne loputus on kõige hügieenilisem lahendus ja selle lisaeeliseks on automaatse vaheloputuse funktsioon. See on hea lahendus, kui olete pikemalt kodust ära ja on oht, et tarbevesi stagneerub või ka haisulukk kuivab.

Pneumaatilise lülituse korral tekitatakse vajutusnupus suruõhk, mis kantakse läbi pneumovoolikute tõstemehhanismile loputusklapil ja sellega klapp avaneb. Pneumaatilised loputusnupud on nn kauglülitid. Neid saab paigutada kuni 1,7 m kaugusele. Hea lahendus on näiteks tualettruumi külgseinal paiknev lüliti. Kauglülitite korral tuleb kindlasti tagada juurdepääs loputuspaagi hoolduseks. Enamlevinud lahendus on kasutada madalat paigalduselementi ja selle kohal avatavat riiulit, mille kaudu on lihtne juurdepääsu tagada. Lisaks saab alati kasutada hooldusava katteplaate, mida on nii pinnapealseid kui ka tasapinnaliselt plaaditavaid.

Hüdrauliline loputusmehhanism on kõige kaasaegsem lahendus. Selle käivitamiseks kasutatakse pneumaatilist lülitust, kus loputusplaadi või kauglüliti plaadile vajutades tekitatakse suruõhk, mis liigub pneumovoolikute kaudu servoseadme ventiilini, avades vee juurdepääsu servomehhanismi. Veesurve mõjul loputusklapp avaneb.

Artikli märksõnad