20+ nõuannet ahju õigeks ja tõhusaks kütmiseks

kodus.ee
• Küttepuu võiks olla lühike ja peenike, nii on põlemisel kokkupuutepind õhuga suurem. | Shutterstock

Kui veel tosina aasta eest taheti iga hinna eest ahiküttest vabaneda, siis praeguseks on sellest saanud taas osa olulistest elumõnudest. On ju eelis omaenese käega toasooja toota ning seda vastavalt tahtmisele kiiresti reguleerida? Ja kui keset pakaselist päeva end vastu omavarutud puudega köetud ahjukülge toetades saab kiirelt sooja naha vahele.

Võidujooksus kütteliikide vahel jääb kõige vahetumale kütteviisile ikka ruumi, eriti kombineeritult teiste moodsamate küttevahenditega.

 

Milline on õige puu?
 

Kütmiseks kasutatavad puud peavad olema kuivad. Parimad puud on saanud õues õhu ja päikese käes otsese vihma eest kaitstult vähemalt paar aastat kuivada. Kuivamise aeg sõltub ka puidust. Tihedad puiduliigid kask ja saar võiksid kuivada 2 aastat, kuusk saab piisavalt kuivaks ühe aastaga ja näiteks lepp võib kasutamiskuivaks saada juba poole aastaga.

Kuna puud vajavad kuivamiseks õhu liikumist, siis ei tohiks riida sügavus olla suurem kui üks meeter. Kui puid on vaja ladustada rohkem, siis tuleb riitade vahele jätta umbes pool meetrit õhuruumi. Niisiis meetrisügavune riit, pool meetrit vahet, taas meetrisügavune riit jne. Tooreid puid ei ole mõistlik väga tihedasse riita laduda.

Puuriida ülemiste ridade ja katte või katuse vahel peaks samuti olema paarkümmend sentimeetrit õhuruumi. Ilma õhu juurdepääsuta hoitud puud lähevad hallitama. Hallitanud puid tuppa tuues toome sinna ka hallituseoseid, mis võivad suuremas kontsentratsioonis tekitada haigusnähte.

Kui küttepuud tuuakse koormakaubana, tuleb nad kindlasti kohe riita ladustada - koormakatte või kilega kaetud hunnikus võivad puud kiiresti hallitama minna.

Korralikult kuivanud puud võib ladustada puukuuri tihedamate riitadena.

Puude kuivatamise viimane etapp peaks toimuma toas: enne koldesse panekut peaksid puud seal olema vähemat nädala jagu. Selleks on otstarbekas ehitada tuppa puuderiiul, mille igale tasandile mahuvad umbes kahe päeva puud, et puudevaru saaks pidevalt uuendada. Kui nädalane puudevaru on ühes riidas, saab alumise rea kätte alles siis, kui kõik on otsas.

Restkoldes tuleks küttepuu pikkuseks võtta tuharesti pikkus.

Küttepuu võiks olla lühike ja peenike, nii on põlemisel kokkupuutepind õhuga suurem. Seda nõuannet järgides tuleks enimlevinud poolemeetrised puud pooleks saagida ja peenemaks lõhkuda. Kogemus näitab, et selliselt küttes kulub puid vähem, ilma et toasoe selle all kannataks.

 

Süüta kiirelt ja korralikult!
 

Umbkolde (tuharestita kolde) kütmisel veendu kõigepealt, et kolle oleks vanadest kütmisjääkidest puhas, tuhk välja viidud ja siiber avatud. Restkoldega ahju kütmisel on samad põhimõtted, mõned väikesed erinevused toimingutes tulenevad ahju konstruktsioonist.

Aseta kuivad peenekslõhutud puud ahju koldesuu lähedale, mitte taha ega kõrvale, kui kolle on laiem kui koldesuu.

Sea puuhalud korrapäraselt üksteise peale, mitte risti-rästi.

Süütamine korralda nii, et puud hakkaksid kohe intensiivselt ja kogu ulatuses põlema. Tulehakatuseks sobib kasutada kas kasetohtu või kerget kokkukortsutatud paberit. Tugev kriitpaber tuld ei võta.

Aeglasel süttimisel on kolde temperatuur pikka aega madal, mis soodustab pigi ja tahma sadestumist lõõride ja korstna seintele ning rikub neid.

Kui halud on süttinud, reguleeri põlemisprotsessi õhu juurdevooluga. Sulge sisemine õhuavadega uks ja välimine uks jäta avatuks nii, et ahju ei satuks liiga palju külma õhku ja samas ei oleks ka põlemisõhku puudu. Äratundmiseks, millises ukseasetuses on põlemine kõige õigem, tuleb mõned päevad tuld oma ahjus jälgida.

Kui puud on põlenud ja ahjupõrandale jäänud vaid söed, tõmba need läbi ahjuukses oleva ava väikese ahjuroobiga vastu õhuavadega siseust ja lükka välimine ahjuuks koomale, et liigõhu pääs koldesse oleks minimaalne. Lase sütel lõpuni põleda, siis saad kogu sooja puudest kätte. Liigne ahjuukse avamine ei ole hea, see rikub parimat põlemisrežiimi.

 

Tegutse targalt!
 

Kui süte hulk on ahjus veel suur, võid vajadusel puid lisada, kuid pea meeles, et ahju ei tohi liiga tuliseks kütta, sellega vaid lõhud ahju! Parem on külmal ajal kütta kaks korda päevas.

Ära lõhu ahju liiga suure ja raske ahjuroobi kasutamisega ning sellega jämedatest puudest jäävate süte katkipeksmisega! Ahi ja tuli tahavad mõistvat ja rahulikku suhtumist.

Kui kodus vähegi ruumi, siis peaks iga kolde juures olema ka pisike kirves ja madal lõhkumispakk, et vajadusel puid peenemaks teha. Väikese prahi vastu aitavad suurepäraselt hari ja kühvelJ!

 

Küta ohutult!
 

Kütta tohib ainult korras kollet. Kolde uksed ja siibrid peavad olema terved, tihedalt sulguma ja kergelt käima. Kolde seinad peavad olema tihedad ning suitsulõõrid terved ning puhtad. 

Pea meeles, et puude põlemist umbkoldes reguleeritakse välimise ahjuukse avamise ja sulgemisega. Mingil juhul ei tohi see toimuda siibriga, siibril on kaks asendit: kas kinni või lahti!

Alles siis, kui söed on põlenud ja koldes on järel üksikud mustavad söetükikesed, võid sulgeda nii ahjuukse kui ka siibri.

Sarnased artiklid