Eelkõige teevad inimesed soojustamisel sellise vea, et valivad materjali ruutmeetri odavaima hinna järgi. Tegelikkuses tuleb siiski lähtuda soojustatava hoone eripäradest ja konstruktsioonist ning alaliste eluruumide puhul valida kvaliteetseim ja kõige väiksema soojaerijuhtivusega materjal. Pehmed, suure soojaerijuhtivusega rullmaterjalid jäägu suvemajade ja koerakuutide jaoks. Eluhoone seina isolatsioonikiht peab oma kuju säilitades seinas püsima aastaid, taluma arvukalt niikumise-kuivamise ning soojenemise-külmumise tsükleid.
Ventileeritavate fassaadide puhul tuleb jälgida, et erinevate soojustuskihtide plaatide ühenduskohad minimaalselt kattuksid. Võimalusel kasutada soonega omavahel ühilduvat tuuletõkkematerjali või sellist, mille vuuke saab tuulekindlalt kinni teipida. Heast ja kvaliteetsest isolatsioonimaterjalist soojustust on väga kergesti võimalik ebaõigete paigaldusvõtetega ära rikkuda ning siis kalli raha eest ostetud tooted ennast ei õigusta. Kindlasti tuleb ventileeritavate fassaadide puhul vaadata, et oleks tagatud soojustuskihi tuuldumine, st vajalik on min 25 mm tuulutusvahe, mis on alt ja ülevalt lahtine. Jälgida on vaja ka seda, et soojustuskihti ei jookseks ega tilguks sademevesi katuselt või vihmaveesüsteemist. Vesi tuleb korrektselt juhtida torustikuga maapinnale või fassaadikattematerjalile.
Isoveri müügiesindaja Ardi Saluse sõnul on üks viga see, et hoone jaoks arvestatakse liiga vähe soojustust. Tüüpiline on, et majale pannakse 5 cm soojustust peale, lisatakse kõige õhem tuuletõkkeplaat ning arvatakse, et piisabki. Kui see 5 cm jääb aga põhisoojustuseks soojustamata seinale, siis ilmselgelt sellega väga suurt energiasäästu ei saavuta. Tuleb mõelda, kas kulutada ehituse ajal natuke vähem raha ja maksta pärast suuremaid küttearveid või kulutada algul rohkem ja hiljem oluliselt vähem, teades, et investeeringu tasuvusaeg on loetud arv aastaid. “Tasuvusaeg läheb tegelikult järjest lühemaks, sest kütteenergia hind tõuseb iga aastaga. Ja mida kallim on küte, seda kiiremini tasub ära hea soojustus.”
Teine viga, mida soojustamisel tehakse, on see, et tuuletõkkeplaatide liitekohad jäetakse tihendamata. “Nagu enne öeldud, aitab, kui liitekohad tihendada katmata tuuletõkkeplaatide puhul ehitussilikooniga, spetsiaalse kattega tuuletõkkeplaadid aga spetsiaalse teibiga,” räägib Salus Tihti jätab soovida ka ehituskvaliteet. Vill ei ulatu vastu karkassi ja külmasillad jäävad sisse. Või esinevad ebatäpsused villa mõõtu lõikamisel. Paigalduse juures ongi oluline, et oleks valitud õiges mõõdus toode standardse karkassi vahele. Mittestandardse karkassi puhul tuleb soojustusmaterjal endal mõõtu lõigata. Arvestama peab seejuures, et villa laius oleks ca 10–20 mm suurem, kui on tühi ruum villa jaoks. Sellega väldime võimalike külmasildade tekke. Kindlasti tuleb vill katta tuuletõkkega.
Vaata ka ajakirja TM Kodu & Ehitus suurt ülevaadet soojustusest ja materjalidest!