8 mõistet, mille sisu koduostja peaks teadma

kodus.ee
home
Vaata hoolikalt, millele kodu ostes alla kirjutad. | Freeimages.com

Kodu soetamine võib sageli tunduda keerukas protsess, mis sisaldab erinevaid lepinguid ja raskesti mõistetavat erialaterminoloogiat. Nordic Brokers partner Andrus Viks selgitab kaheksa levinud mõiste sisu, millega ei olda sageli kursis, ent mida võiks kodu ostes teada.

Broneerimine. Sellised asjad nagu broneerimise eellepingud, heade kavatsuste protokollid ja muu selline, mis ei ole sõlmitud notari juures (v.a. üürilepingud), on täiesti õigustühised. Kui keegi otsustab pahatahtlikult käituda, siis kliendil pole kaitset. Seaduses on kirjas, et kinnisvara müügilepingud peavad olema notariaalselt kinnitatud.

Võlaõiguslik leping. Võlaõiguslik leping on tähtsaim leping kinnisvara ostmisel. Selles lepingus pannakse väga täpselt kirja, kes mida ostab või müüb, mis hinna eest müüb või ostab, millal ostja ostetud kinnisvara kätte saab, millised on garantiid ja leppetrahvid jne. Võlaõiguslik leping on üks mahukamaid lepinguid kinnisvara ostes ja selle sisuga tasub ennast alati kurssi viia, et hiljem üllatusi ei tekiks. Soovitus:  kui midagi lepingus arusamatuks jääb, siis küsige probleemse punkti sisu kasvõi mitu korda tehingut tõestavalt notarilt üle. Notar on erapooletu ning tema üks kohustustest on veenduda, et mõlemad osapooled saavad 100% aru, millised kohustused ja õigused leping kaasa toob.

Asjaõigusleping. Asjaõigusleping tähendab lihtsustatult, et võlaõiguslikus lepingus kokkulepitu on täidetud ja asi (näiteks maja või korter) antakse üle. Oluline on märkida, et de facto ollakse juba peale asjaõigust omanik, aga de jure alles siis, kui märge uue omaniku kohta kinnistusregistris. See võib aega võtta kuni 1 kuu.

Detailplaneering. Detailplaneering sätestab, mida kinnistule on lubatud ehitada või mis otstarbeks maad tuleb kasutada. Detailplaneeringus on kirjas, kas ja kuhu tohib ehitada, kui suure maja tohib ehitada ja mitu ehitist võib ehitada. Samuti kui kõrged võivad ehitised olla, millise katusekaldega ja millisest materjalist. Detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus.

Sidumisprojekt. Sidumisprojekt sätestab, kuidas on korraldatud hoone ühendus vee-, elektri-, kanalisatsiooni ja teiste trassidega. Trassid ei kuulu reeglina arendajale, vaid näiteks Elektrilevile või teistele teenusepakkujatele, seetõttu tuleb sidumine eraldi kokku leppida. Sidumisprojekt on üks osa hoone projektist.

Üldpind ja eluruumi pind. Üldpinna alla kuuluvad kõik ruutmeetrid mida ei saa otseselt elamiseks kasutada – panipaik, trepialused pinnad, jms. Eluruumi pind on elamiseks kasutatava ruumi või ruumikogumi suletud netopind ehk eluruumi kõikide ruumide, sealhulgas tubade, köökide, vannitubade, tualettide, esikute ja muude sarnaste ruumide pindade summa. 

Passiivmaja
. Passiivmaja on maja, mis toodab nii palju energiat, et selle aastane energiatarbimine on 0. Eestis on ainult üks maja, mis saab end hetkel kuulutada passiivmajaks. See asub Jõelähtme golfikeskuses.
 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid