Millal eelistada kümblustünni ning kas see on piisav lahendus veemõnude nautimiseks?
"Bassein ja kümblustünn on kaks täiesti erineva otstarbega asja. Basseinivee temperatuur on tavaliselt umbes 30 kraadi ja basseini kasutatakse tavaliselt pigem kevadsuvisel perioodil suplemiseks. Kümblustünn on aga mõeldud aastaringseks kasutamiseks ning mugav veetemperatuur kümblustünnis on 37–38 kraadi. Sellise temperatuuriga vees on mõnus istuda nii suvel kui ka talvel. Suvel kuumaga saab kümblustünnis hoida muidugi ka külma vett, et ennast siis kas kuuma päikesega või pärast sauna jahutamas käia," seletab Allan Pilliroog firmast Koriks-Fiiber OÜ.
Eneri Raudsepp firmast Benexter OÜ nendib, et kümblustünn on oma olemuselt küll pisem kui välibassein, kuid selle omadused ja suunitlus on märksa mitmekülgsemad. Kümblustünn loob meeldiva rahuliku olemise, on väga hea stressileevendaja ja samas annab ka hea portsu energialaengut. "Erilise tunde annab kümblustünnis mõnulemine just talvisel ajal, kui õues käre külm. Naturaalse puidu ja vee omavaheline kooslus ja harmoonia loob niivõrd mõnusa omapärase looduslähedase tunde," lisab Raudsepp.
Hind sõltub materjalist ja küttekehast
Millest sõltub kümblustünnide hind? Pilliroo sõnul sõltub hind ennekõike tünni materjalist, suurusest ja lisavarustusest. Kõige odavam on siseahjuga puidust kümblustünn. Puidust kümblustünni kasutamine, hooldamine ja puhastamine on aga keerulisem kui näiteks plastist sisuga tünni kasutamine. Lisaks on puidust kümblustünni eluiga kordades lühem kui plastist sisuga tünnil.
Siseahjuga puutünnide hinnad algavad umbes 700 eurost ning plastist sisuga kümblustünnide hinnad algavad ca 1100 eurost.
Raudsepp ütleb, et tünnide hinnad sõltuvad puidu kvaliteedist, materjali paksusest, puu liigist. Hinda mõjutab ka see, milline on küttekeha, millega vesi soojaks saab, kui võimas on see ahi ja millisest materjalist. "Meie valmistame ahjud merealumiiniumist ja roostevabast terasest. On valida kas sisemise või välimise ahju vahel. Kümblustünnide ahjude valik on lai, kuid tuleks eelistada just tünni suurusele vastavat ahju. Näiteks liiga väikesed ahjud vajavad kütmiseks palju aega, samuti ei mahu sinna puid lisada piisavalt, et tuli koldes kütaks maksimumvõimsustel, selliseid tähtsaid detaile märkavad inimesed alles hiljem, kui tünn juba soetatud," räägib Raudsepp.
Plast, puit ja teras
Nagu eespool mainitud, valmistatakse kümblustünne tavaliselt puidust ja plastist. Plastist kümblustünnid jagunevad omakorda klaasplastist, polüetüleenist ja akrüülist tünnideks. Pilliroo sõnul näevad akrüülist kümblustünnid välja kõige luksuslikumad ning on teistest plastidest ka kõige kallima hinnaklassiga.
Raudsepp ütleb, et nende firma kasutab peamiselt kuuske, mändi, siberi lehist, termotöödeldud puitu, aga ka tamme ja seedrit. Muidugi pakutakse ka plastist kümblustünne, mida on lihtsam hooldada, kuid kui kogu maailm liigub suunal, et plasttooteid vähendada. Sellest ajendatuna valmistatakse ka roostevabast terasest kümblustünne. Roostevabal terasel on omakorda erinevad markeeringud-nimetused.
Millist vett kasutada?
Milline vesi sobib tünni ja sageli peaks seal vett vahetama? "Kui kümblustünnil ei ole filtrisüsteemi, võiks vett vahetada iga paari kasutuskorra järel. Kui aga on paigaldatud filtrisüsteem ning kasutada ka puhastuskemikaale, siis on võimalik vett sees hoida pikema perioodi jooksul," ütleb Pilliroog. Erilisi nõudeid kasutatava vee puhul ei ole. See, kas kasutada tiigivett või muud, oleneb pigem inimesest endast. Küll aga on Pilliroo sõnul tähtis see, et puhastuskemikaalidega üle ei doseeritaks.
"Vee puhtus on oluline aspekt tünni juures. Kõige parem on kasutada puhast kaevuvett või tavalist trassi vett, samuti sobib järve- või merevesi. Kui tulevad sõbrad külla kümblustünni nautima, tuleks juba mõelda veepuhastuskemikaalidele ja kasutada filtrit, mis puhastaks vee mustusest. Kui aga ei soovi kasutada abivahendeid, tuleks pärast kasutamist tünn mustast veest siiski tühjendada," ütleb Raudsepp.
Vee vahetamine ei ole midagi keerulist. Uue puhta vee saab juhtida voolikust tünni. Tühjendamiseks on tünni põhjas korgiga suletav vee äravoolu trapp, millele saab lihtsalt ühendada vooliku ja juhtida vesi vajalikku kohta – saab näiteks kasta lilli, puid ja põõsaid või suunata vesi otse kanalisatsiooni.
Puhastada on tarvis
Kuidas tünni puhastada ja milliseid puhastusvahendeid võib üldse kasutada? Parim hooldus kümblustünnile on muidugi regulaarne kasutamine ja puhastamine. "Enne kasutamist tuleb puhta vee ja näiteks männiseebiga kümblustünn puhastada, võib kasutada pehmet harja, svammi, lappi. Mugav on kasutada survepesurit, kuid surve ei tohiks puitu pestes kindlasti olla suur. Olenevalt kümblustünni ja ahju materjalist võib kasutada kloori, kuid doosid tuleb hoida õiged!" rõhutab Raudsepp.
Väljastpoolt tuleb kümblustünni töödelda puidukaitse vahendiga, looduslike ainete puhul vähemalt korra aastas. Hea on lasta ka aeg-ajalt puidul kuivada, oluline on tünni ventilatsioon põhja all. Ei tohiks unustada ka ahju puhastamist tuhast.
Pilliroo sõnul on puutünni puhastamine veidi keerulisem kui plastsisuga tünni puhastamine. Puutünnil peab puhastama ka pinkide aluseid pindasid ning tugevat keemiat ei ole seejuures mõistlik puhastamisel kasutada. Plastsisuga tünni puhul võib puhastamiseks kasutada näiteks survepesurit ja koduses majapidamises kasutatavaid pesuvahendeid.
Vana ei pea ära viskama
Kaua üks kümblustünn vastu peab? Kas peaks kartma, et puit ära mädaneb või päike plasti rabedaks muudab?
Naturaalsest puidust kümblustünni eluiga on Pilliroo sõnul 6–10 aastat. Plasti puhul on see kindlasti palju pikem. "Kui kümblustünn ei ole kasutuses, siis on soovitatav hoida kümblustünnil kaant peal. See kehtib plastist sisuga kümblustünnile. Puidust kümblustünni oleks aga mõistlik säilitada ilma kaaneta," soovitab Pilliroog.
Erinevad puidud peavad ka erinevalt vastu. Näiteks siberi lehise eluiga on pikk, see on tugev ja vastupidavam puit ilmastikuoludele tänu oma kõrgele vaigusisaldusele. Kõik sõltub ka muidugi kasutamisest ja hooldusest. "Kui puidust kümblustünn enam vett ei pea, ei pea ilmtingimata sellest loobuma – sellele saab valmistada sisse roostevaba sisu ja veidi olemasolevat modifitseerides saab tünnile anda uue hingamise," rõhutab Raudsepp.
