Aedviljade 5 värvi. Milline on värvide roll aedviljade vitamiinisisalduses?

kodus.ee
Kui sööd aedvilju regulaarselt kõigist viiest värvirühmast, saad oma tervise jaoks parima valiku vitamiine, mineraal- ja kiudaineid. | Shutterstock

Tervisliku toiduvaliku vundament on köögiviljad, puuviljad ja marjad. Kui sööd neid regulaarselt kõigist viiest värvirühmast, saad oma tervise jaoks parima valiku vitamiine, mineraal- ja kiudaineid.

Aedviljad tõstavad organismi immuunsustaset, hoides ära põletikke, aitavad ennetada südame-veresoonkonnahaigusi ja teist tüüpi diabeeti. Uuringud on näidanud, et aedviljade söömine vähendab vähki haigestumise riski.
Lisaks tuttavatele vitamiinidele ja mineraalainetele sisaldavad aedviljad ka inimesele kasulikke fütokemikaale flavonoide. Et saada erinevaid flavonoide, peabki sööma palju erivärvilisi vilju.

 

Roheline
 

Taimedele annab rohelise värvi klorofüll. Mida rohelisem on taim, seda rohkem on seal klorofülli. Rohelistest taimedest saab C-, E- ja K-vitamiini ning folaati ja beetakaroteeni. Mineraalainetest on rohelistes taimedes kõige rohkem kaaliumi ja magneesiumi. Kapsastes on lisaks sulforafaani, millel arvatakse olevat kasvajaid ennetav toime.
Rohelise rühma taimed on salatid ja lehtköögiviljad, nagu paksoi ja lehtpeet, erinevad kapsad, nagu lehtkapsas ja brokoli, kurgid, suvikõrvitsad, ürdid, spinat, nõges, herned, oad ja söödavad umbrohud. 


Kollane ja oranž
 

Karotenoidid ehk taimedele kollast värvi andvad ühendid toimivad ka antioksüdantidena, mis kaitsevad organismi oksüdatiivsete stressorite ehk vabade radikaalide mõju eest. Maisile annab kollase värvi karotenoid nimega luteiin. See on kasulik silmadele. Kollast värvi viljad sisaldavad beetakaroteeni, mis muutub organismis A-vitamiiniks.
Kollase ja oranži rühma viljad on porgandid, kaalikad, bataadid, kollased paprikad, tomatid ja tšillid, kukeseened, astelpajumarjad, murakad, kibuvitsamarjad, kõrvitsad ja mais.

 

Punane
 

Ka punased värvained kuuluvad karotenoidide hulka. Kõige tuntum neist on tomatites leiduv lükopeen. Organismile kasulikke flavonoide on rohkesti nii punastes kui ka sinistes ja lillades marjades. On tõdetud, et lükopeeni puudus võib põhjustada südame-veresoonkonnahaigusi ja eesnäärmevähki. Punased viljad on maasikad, vaarikad, punased sõstrad, pohlad, jõhvikad, õunad, paprikad, tomatid, tšillid, redised, arbuusid, veriapelsinid ja -greibid.

 

Sinine, lilla, purpurpunane
 

Sinised, lillad ja purpurpunased viljad sisaldavad veeslahustuvaid flavonoide, nagu näiteks antotsüaniini, foolhapet ja tanniine. Peet sisaldab antioksüdanti nimega betalaiin. Mida tumedamad on marjad, seda rohkem on neis flavonoide. Need hoiavad inimese tervist ja kaitsevad organismi põletike eest.
Sinised, lillad ja purpurpunased viljad on mustikad, mustad sõstrad, tikrid, põldmarjad, punane kapsas, punane sibul, baklažaan, tumedad lehtkapsad, salatid, peet ja lilla lillkapsas.

 

Valge ja pruun
 

Valge-pruuni rühma viljades on flavonoidide hulka kuuluvat ja antioksüdandina toimivat kvertsetiini. Sibulad sisaldavad peale kvertsetiini ka allitsiini. Need flavonoidid tõrjuvad bakterite ja viiruste rünnakuid. Ka seentes on kasulikke flavonoide.
Valge-pruuni rühma kuuluvad sibulad, valged kapsad, seened, pastinaak, naeris, maapirn, juurseller, apteegitill, lill- ja nuikapsas, õun, hele spargel ja kartul.

Allikas: Pirjo Toikkanen “Proua Aedvilja värvilised toidud”
Väärt raamatu saad kohe tellida.
 

Sarnased artiklid