Bullerjanid tahmavad rohkem. Korstnat tuleks kaks korda aastas puhastada
Merike Lees
Bullerjan-ahjud tekitavad rohkem tahma ja nende pigioht on suurem kui teistel ahjudel. | Shutterstock

Kostnat tuleb puhastada vähemalt korra aastas, kuid küttekolde ja küttematerjali eripärast tulenevalt võib olla vajalik ka tihedam hooldus.

Bullerjan-ahjud tekitavad rohkem tahma ja nende pigioht on suurem kui teistel ahjudel, teab Aigar Kalm OÜ-st Lõõrid Puhtaks. Aga on ka erandeid, kus need ahjud on ideaalselt töötanud. Kalmu sõnul oleneb kõik sellest,  kuidas kolle, lõõrid, korsten ja soemüür on õnnestunud ja kuidas need koos töötavad.

Puhastada soovitab Kalm mitte üks, vaid kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Eestimaa suved pole alati suve moodi ja nii köetakse meil ka suveajal. Harva kütmise korral on korsten jahe ja niiske ning seal olev niiskus seob tahma rohkem. Sügisese puhastusega saab vabaneda tekkinud tahmast ja kontrollida, ega suve jooksul pole korstnast mõni kivi alla kukkunud.

Kalmu sõnul ei suuda inimesed pühkimisega kõiki lõõre läbi käia ja tekitavad ise ummistusi. Korra aastas korstnat ja lõõre puhastades kipub ununema, kuidas seda eelmisel korral tehti ja mida pidi arvestama.Vanemad soojamüürid vajavad õrnemat kohtlemist.
Ehkki korstnatüübid on erinevad, jookseb korsten sirgelt ja seal ei ole palju lõhkumisruumi, siis lõõride asetsemine on keerulisem ja seal on oht oskamatu käitumisega ise mõni kivi lahti lükata.

Kristina Tuleohutus OÜ korstnapühkija Kristina Vennikas toob pühkimise miinusena välja, et inimesed ei pruugi teada, kuidas lõõristik jookseb, mõni peidetud puhastusava võib jääda puhastamata ning selle tulemusena võib ahi hakata suitsu sisse ajama.


Halb küte tekitab tahma
 

Küttematerjalist sõltub samuti, kui palju küttesüsteemi jääke ladestub ja kui sageli tuleb süsteemi puhastada. Korstnapühkijad ei soovita ahjus ega pliidi all põletada prahti ega märga puitu. Samuti mitte ehitusjäätmeid, sest need sisaldavad sageli immutusvahendeid või värve, mis tekitavad põledes rohkem tahma ja pigi.

"Puit peaks enne ahju panemist olema 1,5–2 aastat kuivanud," sõnab Kalm. "Eelmisel talvel tehtud puud ei sobi, sest need ei ole piisavalt kuivad, kuigi näevad välja kuivad."

Kalmu sõnul on halb küttematerjal ka turbabrikett. Saepurubriketiga kaasneb ülekütmisoht, samuti on eri briketil suul kvaliteedivahe, mistõttu ei soovita Kalm osta kõige odavamat. Sellise briketi põlemine ei ole tavaliselt nii hea ja kui põlemine ei ole hea, tekib lisasaasta rohkem. Teine hull asi on Kalmu sõnul kivisüsi, mida ei või kasutada ahju ega pliidi kütmisel, vaid ainult katlas, sest see tekitab väga palju saasta. "Paljud inimesed on harjunud valesti kütma," tõdeb Kalm.

Allikas: TM Kodu&Ehitus

Artikli märksõnad