Doomscrolling ja lõputu kerimine: miks jääme sotsiaalmeediasse liiga kauaks?

Miks on sotsiaalmeedia kasutamist nii raske lõpetada? 

Aju reageerib loomulikult uuele ja huvitavale teabele. Selles protsessis osaleb ka dopamiin, mis aitab suunata motivatsiooni, tähelepanu ja õppimist. Sotsiaalmeedias ei tea kasutaja kunagi täpselt, mida järgmine video või postitus pakub. Üks võib olla igav, järgmine aga väga naljakas, üllatav või inimese huvidega täpselt sobiv.

See ei tähenda, et sotsiaalmeedia kasutamine tekitaks automaatselt niinimetatud dopamiinisõltuvuse. Pigem muudab pidev võimalus leida midagi uut kerimise köitvaks ja soodustab selle jätkamist.

Platvormid muudavad jätkamise lihtsaks

Sotsiaalmeedia ülesehitus vähendab hetki, mil kasutaja võiks loomulikult peatuda. Uut sisu laaditakse pidevalt juurde, videod käivituvad automaatselt ning järgmise postituse nägemiseks piisab vaid ühest liigutusest.

USA noorte sotsiaalmeedia kasutust käsitlevas raportis „Social Media and Youth Mental Health“ tuuakse välja, et lõputu kerimine, automaatselt käivituv sisu ja personaalsed soovitused on funktsioonid, mis suurendavad kasutajate kaasatust.

Algoritmid õpivad kasutaja huvisid tundma

Platvormid jälgivad, millist sisu inimene vaatab, mille juures kauem peatub ja millele reageerib. Selle põhjal muutuvad soovitused järjest isiklikumaks. Kui inimesele näidatakse üha rohkem tema huvidega sobivat sisu, suureneb tõenäosus, et ta jätkab kerimist.

Telefoni kasutamisest võib kujuneda ka automaatne harjumus. Telefoni järele haaratakse igavusest, stressi leevendamiseks või soovist kontrollida, kas midagi uut on juhtunud. Mõju võib avaldada ka hirm millestki olulisest ilma jääda, näiteks sõprade postitustest, sõnumitest või päevakajalistest sündmustest.

Millal muutub kasutamine probleemseks?

Pikk ekraaniaeg ei tähenda iseenesest sõltuvust. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kas telefoni kasutamine hakkab häirima und, keskendumist, õppimist, tööd või suhteid. Probleemile võivad viidata ka pidev telefoni kontrollimine, ajataju kadumine ning tunne, et kerimist soovitakse lõpetada, kuid seda on keeruline teha.

Kuidas kerimist vähendada?

Abiks võivad olla ebavajalike teavituste väljalülitamine, ekraaniaja jälgimine ja sotsiaalmeediarakenduste eemaldamine telefoni avaekraanilt. Samuti võib määrata sotsiaalmeedia kasutamiseks kindlad ajad ning hoida telefoni öösel voodist eemal.

Kasulik võib olla ka enne rakenduse avamist hetkeks peatuda ja mõelda, miks telefoni parasjagu kätte võetakse. Selline väike paus aitab märgata automaatseks kujunenud harjumusi ning teha teadlikuma otsuse, kas sotsiaalmeedia kasutamine on sel hetkel päriselt vajalik.

Eesmärk ei pea olema sotsiaalmeediast täielikult loobuda. Olulisem on kujundada kasutusviis, mis ei hakkaks segama und, keskendumist ega muid igapäevaseid tegevusi.