Korralik piirdeaed on üks tähtsamaid ja märgatavamaid elemente meie hoonetevahelises välisruumis. Peale otsese kaitseülesande ja ala piiritlemise loob ta koos majaga esmamulje sinu kodust.
Piire võib olla puidust, metallist, kivist või võrgust. Vahel aitab meid aga hoopis üks lihtne hekk. Valikut tehes tuleks peale isikliku maitse ja maksumuse kindlasti jälgida sobivust nii maja arhitektuuri kui ka ümbritseva keskkonnaga. Samuti arvesta, kas aed asub linnas või maal, milline on tänava üldine stiil ning tarade kõrgus, kui turvaline on ümbrus, kas õues on ringi lippav koer või on vaja luua pelgalt raamistikku.
Kergpiirde ja kavalalt valitud taimedega saab kiiresti varjata häirivat kaugvaadet, liiga lähedal olevat naabrit, auto parkimisala või eraldada näiteks õu tarbeaiast ja laste mänguplatsist. Hea mõte on liigendada piiretega õuealasid, jätkates ka siin siseruumide loogikat, mis eraldab tegevusi.
Enimlevinud eesaedade materjal on puit. Puittara jätab sooja, looduslähedase ja privaatse tunde, sobides hästi ka müra takistamiseks tiheda liiklusega tänava äärde. Kui uutes linnaosades kasutatakse sageli enam-vähem ühtset mustrit ja värvigammat, siis puitaed pakub võimalust lahendada originaalselt ka samatüübiline aed, alustades lippide kujust ja viimistlusest. Puidust saab teha ka moodulaeda.
Lipid ja laudis
Lipid võivad olla pealt sirged, kaarega, nurga alla lõigatud või hoopis erikujulised. Samuti saab lippide laiust vaheldades rütmi tekitada. Mida tihedama vahega lipp, seda läbipaistmatumaks aed muutub. Tavaolukorras tasub siiski hoiduda liiga tihedast lipivahest, mõningane õhulisus on vajalik juba tuule hajutamise seisukohalt. Kui soovid täiesti läbipaistmatut aeda, siis selle saab kahepoolse laudisega. Lippe võib postide varjamiseks paigutada ka nende peale.
Lippaia ülaserva sirgeks saamisel tuleks kasutada ehitusnööri. Ühtluse saavutamiseks võib kasutada ka pikka sirget latti, viies lippide otsad vastu latti.
Horisontaallaudise pikad lauad paigutatakse horisontaalselt postide vahele. Suurema privaatsuse tagab topeltlaudis, mis kinnitatakse aiapostide mõlemale poolele. Kujunduslikult saab mängida laudade laiuse, vahekauguse ja kinnitusnurgaga (nt 45⁰ nurga all).
Horisontaalpruss võiks asuda kuni 250 mm lippide ülaservast; lippide eluea pikendamiseks tasub kasutada u-liistu ehk rõhtlatti.
Lippide ja maapinna vahele peaks jääma vähemalt 50 mm õhuvahe, et puit saaks piisavalt kuivada.
Puit
Enimlevinud puiduks on meil kuusk ja mänd. Männipuit sobib paremini immutamiseks kui värvimiseks, sest värvides jäävad männipuu tugevad oksakohad laiguliseks.
Kõige pikem eluiga on kindlasti süvaimmutatud (rohekat tooni) puidul, mida esimesel aastal ei peagi värvima, aga aasta pärast oleks hea seda kindlasti teha, sest süvaimmutus ei pea vastu UV kiirtele.
Immutamata materjalist on parem kasutada hööveldamata laudu, sest tänu suurele värviimamisele on need palju vastupidavamad kui hööveldatud lauad. Enne talve tuleks puit kindlasti katta värvi, peitsi või puidukaitsevahendiga.
Postid
Tavapäraselt kasutatakse metallist nelikantposte, kiviposte või hinnalt soodsamaid puidust prusse. Metallpostid kaetakse kuumtsingi, tsingikrundi või pulbervärviga. Samas tuleb tunduvalt odavam, kui katta nad lihtsalt värviga. Enimlevinud mõõt on 60 x 60 mm või 80 x 80 mm. NB! Ostes tasub jälgida ka metallikihi paksust.
Metall- ja puitpostide alaosa peab stabiilsuse tagamiseks minema vähemalt 60–90 cm maasse. Kivipostid teevad aia suursugusemaks, aga ka massiivsemaks ning kallimaks.
Sokkel
Sokli võib valada või osta valmis soklikive. Sokkel säästab aia alumist äärt ja takistab ka loomade läbipugemist, ühtlasi viimistleb korrektselt tara joone, eriti kui tänavatasapind erineb krundi pinnast.
Kinnitused
Väga oluline on kasutada kvaliteetseid kinnitusvahendeid – kipsikruvid jmt sisetingimusteks mõeldud tooted ei sobi, kuna murduvad külma ja niiskusega.
Hooldus loeb!
Puitaia hooldamise sagedus sõltub selle avatusest tuulele ja päikesele. Varjulises kohas tuleks aed üle käia iga kahe aasta möödudes. Päikese ja tuule käes peab puidukaitsega võõpama 3–4 aasta tagant, kuid korralik puidukaitsevärv peab vastu ka 5–6 aastat.
Aia nõrgim koht on postid. Aia eluea pikendamiseks tuleb postide ümbert korrapäraselt niita, et mitte lasta niiskusel hävitustööd teha.
Levinuimad lipimõõdud
Hööveldatud lipid: 18/21 x 95 mm x h; horisontaalid (põõnad) 45 x 95 mm.
Hööveldamata lipid: 22 x 100 mm x h; horisontaalid (põõnad) 50 x 100 mm.
Hea teada
Puit püsib kauem, kui puittara alumine serv on maast piisavalt kõrgemal, nii et õhk seda kuivatab.
Et aed läbi ei painduks, kasuta horisontaalprussideks ja –lippideks piisava paksusega materjali.
Postid tee immutatud puidust.
Tara alune ei rohtu, kui eemaldad selle alt murukamara ja asendad killustikuga.
Hele aed määrdub linna- ja õietolmus rohkem, aga tundub päikselisem ja tuleb taimede taustal paremini esile.
