Elektriküte on kallis? Õhksoojuspumbaga mitte

kodus.ee
Kui õhksoojuspumbast saab peamine või ainus kütteallikas on tähtis endale selgeks teha seadme energiakulu erinevate õhutemperatuuride juures. | Shutterstock

Kui veel mõned aastad tagasi räägiti õhksoojuspumbast kui lisaküttest mõnele teisele kütteallikale, siis täna on pigem vastupidi – tootearendus on teinud õhk-õhk tüüpi lahendusest soodsa ja toimiva kütteliigi kogu majale.

Miks ja kuidas õhksoojuspumpa valida, selgitab Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull. Veerandsada aastat tagasi oli elektriküte Eestis ülipopulaarne, sest süsteem maksis vähe ja elekter veel vähem. Kui üheksakümnendad jäid selja taha, hakkas elektri hind kerkima nagu pärmitaigen, elektriküte asendati mõne muu lahendusega ning sellest kütteliigist sai ajalugu.
Praeguseks on elektriküte tagasi uuel moel, mida võib pidada vaat, et soodsaimaks kütteliigiks turul. Õhksoojuspump on sedavõrd trendikas, sest seadmed on soodsad, paigaldus lihtne ja igakuised kulud mõõdukad. Pumpa ostma asudes tuleb aga põhjalikult eeltööd teha, sest sugugi kõik seadmed ei küta ühtviisi tõhusalt.

 

Kust tuleb võit?

 

Õhksoojuspumpade hinnad on võrdlemisi erinevad sõltuvalt nende võimekusest, aga suures plaanis võib öelda, et korraliku väiksemasse majja sobiva õhk-õhk tüüpi lahenduse koos paigaldusega saab 700-1400 euroga. Kui näiteks gaasiküttega kulub 80-ruutmeerise maja kütmisele talvel 200 eurot, siis soojuspumba puhul kulub elektrile 50-80 eurot ehk umbes kolm korda vähem. Loomulikult mängib kõigi kütteliikide kulude puhul rolli maja vanus, soojustus, akende suurus ja kvaliteet ning mitmed teised tegurid.

Õhk-õhk tüüpi kütte tööpõhimõte on lihtne – seade võtab välisõhust energia ja pumpab selle siseruumi kütteenergiaks. Pumpamise energia on ainus kulu ja siin tuleb mängu kasutegur ehk COP. Õhksoojuspump on üks suurima kasuteguriga kütteseadmeid, aga ka igal seadmel on see mõnevõrra erinev ehk ostes tasub seda kindlasti jälgida. Kasutegur ehk COP on arv, mis näitab mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst.
Näiteks kui COP on 4, siis toodab soojuspump 1 kilovatt-tunni elektriga 4 kilovatt-tundi soojust. Võrdluseks võib tuua, et elektriradiaatori COP väärtus on kuni 1 ehk 1 kilovatt-tunnise elektriga toodetakse vaid 1 kilovatt-tundi soojust. Suure pakasega kasutegur küll langeb, aga veel -20 kraadi juures on see ikkagi kaks ja pool. Vaid erakordselt käreda külmaga, mida tuleb Eestis ette harva, võib COP minna nii madalaks, et seda võibki võrrelda tavalise elektriküttega.

 

Millest sõltub seadme hind?

 

Enne ostu tuleb kaardistada ühelt poolt vajadused ning teisalt erinevate seadmete plussid ja miinused. Nagu kõigi teiste toodetega, on kallimad seadmed üldjuhul võimekamad, kvaliteetsemad ja rohkemate funktsioonidega, iseasi, kas neid kõiki on alati tarvis. Seega tuleb end valiku ja hindadega kurssi viia, samuti jälgida, et toote hind sisaldaks ka paigaldust ja koolitust, sest ise paigaldades garantii tihtilugu ei kehti.

Soodsamad pumbad on mõeldud lisakütteallikaks mõnele teisele kütteliigile ja üksi need maja talvel soojaks ei küta. Samas kui majas on olemas näiteks tõhus ahiküte, on soodne soojuspump väga tõhus sooja hoidja.
Kui õhksoojuspumbast saab peamine või ainus kütteallikas on tähtis endale selgeks teha seadme energiakulu erinevate õhutemperatuuride juures, samuti seadme poolt köetavate ruutmeetrite arv. Toote infos väljatoodud köetav maht lähtub heast soojustusest ja tavapärasest ruumi kõrgusest, seega kehva soojustuse ja kõrgete lagedega suvilas see ei kehti ja kui soojustust parandada pole plaanis, tuleb osta märksa võimekam seade.