Banaan on maailmas kõige imporditavam puuvili. Botaaniliselt võib teda pidada ka marjaks, kuna on maasikaga sama tüüpi: banaangi kasvab ühest õiest ning tal on seemned, mis on väga väikesed, nii et neid palja silmaga ei näe.
Banaanitaim võib kasvada 3–8 meetri kõrguseks ning igal taimel kasvab üks viljakobar, milles on 10–25 vilja. Eestisse imporditakse umbes kümnest riigist rohelisi järelvalmimist vajavaid banaane.
Vajab õrna kohtlemist
Banaanisorte on palju, kuid laiemalt jaotatakse banaanid kolme liiki:
jahubanaanid;
magusad banaanid;
mittesöödavad sordid.
Meil on kõige sagedamini müügil magusad dessertbanaanid, troopikas aga süüakse palju tärkliserikkaid jahubanaane.
Kuigi enamikul banaanidel on paks mittesöödav koor, on nad väga õrnad viljad, mis ei talu alla 12-kraadist temperatuuri ning nõuavad transportimisel häid säilitamismeetodeid, eriti aga kindlat temperatuuri.
Korjatakse rohelisena
Banaani maitse ja suupärasus oleneb sordist. Valmimata banaanid on kõvemad ja vähem magusad ning nende koor on roheline; küpsetel on koor pisut läikiv kollane üksikute mustade või pruunide täpikestega.
Banaane korjatakse tavaliselt rohelistena, kuna nad on maitsvamad siis, kui valmivad seistes pärast puu otsast võtmist. Rohelisi banaane hoitakse tavaliselt hoidlates järelvalmimisel, kuid vahel on selliseid ka müügil. Neid võib osta, kuid siis tuleks banaane hoida toatemperatuuril paberkotis, kuni nad lõplikult valmivad.
Kui osta väga küpseid banaane, siis neid saab säilitada kvaliteetsetena 2–3 päeva külmikus. Kui koor värvubki veel tumedamaks, siis see ei muuda banaani kvaliteeti. Toatemperatuuril riknevad sellised viljad kiiresti, seepärast tuleb nad külmikust välja võttes kohe ära süüa.
Koori süüa ei tohi
Kuidas suhtuda banaanikooresse? Kuna banaaniistandused asuvad troopilises ja subtroopilises kliimas (Indias, Brasiilias, Indoneesias, Filipiinidel ja mujal), kust meieni on pikk tee, siis töödeldakse neid esmalt suure saagi saamiseks pestitsiididega ja pärast edukaks transportimiseks säilimist parandavate kemikaalidega. Seetõttu on soovitatav banaanid koorida ja koori mitte süüa.
Banaanikoor on paks, kiuline ja mõru, kuid kuumutamisel see pehmeneb ja selle käigus tekib looduslik taimehormoon etüleen, mis muudab koore magusaks. Palju oleneb siiski sordist. Mõne sordi koor on pehmem, nii et näiteks Indias süüakse ka koori, ilmselt jahubanaani koos koorega.
Koortes on palju B6- ja B12-vitamiini, samuti kaaliumi ja magneesiumi, kuid see ei tohiks olla omaette eesmärk banaanikoorte söömiseks. Tasub meeles pidada, et neid aineid saame ka paljudest teistest toitudest.
NB! Banaanides tekkiv gaas etüleen aitab neil valmida, aga kui hoida banaanidega koos teisi puuvilju või marju, siis kiireneb nendegi järelvalmimine.
Annab palju energiat
Banaani loetakse üheks energiarikkamaks puuviljaks. Üks kooritud banaan kaalub keskmiselt 120 grammi ja annab üle 100 kilokalori energiat. Sellepärast ei ole vaja süüa üle poole banaani päevas.
Energiahulk tuleb peamiselt süsivesikutest: banaanis on sahharoosi, glükoosi ja vähem fruktoosi. Suhkruid on kokku umbes 20 grammi.
Väärtuslikuks südamele teeb banaani tema suur kaaliumisisaldus, mis on umbes neli korda suurem kui pirnil ja kaks korda suurem kui ploomil. Rohelises banaanis on rohkem resistentset tärklist, mis võrdub toimelt kiudainetega, imendub soolestiku lõpposas ning toidab häid soolestikumikroobe.
Ergutab ajutööd
Rohelist banaani peetakse heaks prebiootikumiks. Ühe banaani söömisega saame umbes 10 protsenti päevas vajaminevatest kiudainetest.
Valku on banaanis vähe (100 grammi kohta umbes 1 gramm), kuid on leitud, et see valk on trüptofaan, mis muutub kehas õnnehormoon serotoniiniks ja võib tuju parandada. Seda mõju toetab magneesium, mida on banaanis mõnikümmend milligrammi (100 grammi kohta 27 milligrammi). Veel peetakse banaani heaks B6-vitamiini allikaks; veidi on temas ka B12-, C- ja A-vitamiini ning beetakaroteeni.
Tervikuna on banaan hea tervist toetav toit, mis keeruliste ainevahetus- ja fermentatiivsete protsesside kaudu:
ergutab ajutööd ja mõtlemist;
toetab maksa ja vereloomet;
aitab närvikiududel impulsse edasi kanda;
aitab oma pehmusega kõrvetiste korral, saab süüa ka mao ülihappesuse korral;
kindlustab kõhu läbikäimise.
Kõhulahtisuse korral banaan ei sobi.
Sobib mitmel viisil
Banaani on hea lihtsalt niisama süüa, kuid teda ka kuivatatakse, praetakse, aurutatakse, keedetakse, grillitakse; temast valmistatakse smuutisid ja džemme; teda aurutatakse koos riisiga. Teda sobib lisada nii magusatele kui ka soolastele roogadele.
Banaanid on maitsvad ülepuistatult ingveri või kaneeliga, segatuna pruuni suhkru ja sidrunimahlaga. Sobib väga hästi piimatoodetega nagu jogurt, jäätis ja piimakokteil. Banaan vahukoore või jäätisega on hinnatud magustoit.
Banaanikoorte leotamise vesi on toitainerikas, sobides hästi toalillede kastmiseks.
