Talve jooksul pinnas paakub ehk muutub kõvaks ja tihedaks. Sellises keskkonnas ei saa aga murutaimede juured vabalt kasvada, mullas on vähe õhku ning ka vesi ei pääse liikuma. Eriti tihedaks muutub pinnas seal, kus rohkem käiakse. Olukorra parandamiseks annab näpunäiteid Husqvarna ekspert Kristo Maripuu.
„Õhustamine aitab pinnasel talvest korralikult üles ärgata ning ergutab murutaimed uuel hooajal värske jõuga kasvama. Õhustades kobestatakse mulda, mis parandab selle hapnikuvahetust ja suurendab vee läbipääsetavust. Muru kasvutingimused paranevad ning tulemuseks on tervem ja ilusam muruvaip,” selgitab asjatundja.
Tänu õhustamisele peavad murutaimed paremini vastu ka põua ajal. Niisutatava muru puhul võib kastmise sagedus ja vajaliku vee kogus väheneda kuni 30–40%.
Väldi kuiva aega
Õhustada võib nii kevadel kui sügisel, kuid vältima peaks aega, kui muru kasv on häiritud, näiteks väga kuiva ilmaga. Sel juhul võivad kobedaks muudetud mullas olevad juured ära kuivada, mis kahjustab murutaime.
Enne sügavalt õhustamist tuleks kontrollida ka pinnase tihedust, näiteks kruvikeerajaga. Kui seda on raske pinnasesse suruda, on parem oodata järgmise vihmasajuni või siis kasta muru üks päev enne õhustamist.
Milline õhustaja valida?
Muruõhustajad jagatakse tööpõhimõtte järgi kaheks: täkestajad, mis kobestavad mulla pealmist pinda, ja sügavõhustajad, mis töötlevad mulda kuni 7,5 cm sügavuselt.
On olemas elektrilisi, akutoitel ja bensiinimootoriga töötavaid mudeleid, samuti ka murutraktorite ja raiderite haakesse sobivaid seadmeid.
Sobiva muruõhustaja valimisel lähtu aia suurusest ja mullastiku eripärast. Väiksemasse aeda sobib paremini elektri või aku jõul töötav õhustaja, suuremas aias on otstarbekam kasutada bensiinimootoriga või masina haakes töötavaid seadmeid.
Parematele mudelitele on võimalik lisada ka samblareha, mis eemaldab rohukamarasse tunginud sambla.
Kasuta kogurit
On kasulik teada, et muru õhustamise käigus tuleb taimikust välja palju vana rohukõdu, mille peab hiljem ise kokku riisuma ja ära vedama. Seetõttu on mugavam kasutada koguriga õhustajat. Aga peab arvestama, et kogur täitub võrdlemisi kiiresti ja seda tuleb tihti tühjendada.
Kui murukamar on õhustatud ning kogunenud sodi kokku kogutud ja ära viidud, toida muru kevadväetisega. Hõredaks jäänud laikudele külva muru juurde. NB! Kui võtad muruõhustaja tööriistalaenutusest, pese masin enne kasutamist üle mõne seenhaiguste tõrjevahendi ehk fungitsiidi lahusega.
Millal hakata niitma?
Enne esimest kevadist niitmist peab muru olema vähemalt 5 cm kõrgune, parim niitmiskõrgus jääb vahemikku 5–10 cm.
Sobiv niitmiskõrgus on tähtis, sest niitmisel kaotab murutaim biomassi ja toitaineid, kuid ta peab suutma need asendada, et kasvu jätkata. Liiga madalalt (alla 3 cm) niitmine nõrgestab muru, luues soodsa kasvupinnase umbrohule, samblale ja seenhaigustele. See kahjustab ka niidukit, sest lõikeosa kulub rohkem ja võib põrgata vastu kive.
Enne esimest niitmist puhasta muru okstest, kividest jm, mis võib niidukit kahjustada. Korraga niida kuni kolmandik murulible pikkusest. Esimesel niitmisel jäta taimik veidi kõrgemaks, et see pärast talve jõudsamalt kosuks.
Niitmine on taimele alati trauma, aga kui lõige on puhas ja terav, on selle kahjustav mõju väiksem kui rebitud lõikepinna korral. Vaata üle lõiketera seisukord: kui vaja, terita see või vaheta uue vastu.
Milline niiduk on sobivaim?
Niidumasinat valides mõtle sellele, kui palju aega oled nõus niitmisele kulutama. Elu teeb mugavaks robotniiduk, mis töötab ühe hooaja vältel 1000–4000 tundi ning läbib 1000–5000 kilomeetrit ka siis, kui inimene lõõskava päikese või paduvihmaga ei taha õues olla.
Väiksemas koduaias saab hakkama tavalise muruniidukiga, mil on palju erinevate omadustega mudeleid. Kitsaste läbipääsude korral ei tasu soetada väga suure lõikelaiusega masinat. Veidi suurema aia jaoks vali edasiveoga masin, siis ei pea lükkamisele kulutama nii palju jõudu. Paljudele sobib paremini elektristarteriga niiduk, mille käivitamiseks piisab nupuvajutusest. Akutoitel masinat on lihtsam käivitada ja kergem lükata kui seda, millel on bensiinimootor.
Suur niidupind vajab võimsamat masinat – murutraktorit või raiderit. Raideril on märksa parem manööverdamisvõime, tänu millele saab niita ka puude ja põõsaste vahelt ja nende lähedalt.
