Sisevooderduse puhul tuleb tähele panna, et kasutatava materjali niiskussisaldus ei tohi olla alla 16%. Oluline on ka ladustada puitmaterjali korrektselt ja õhuvahedega paigalduskohaks olevas ruumis ca 1-2 päeva enne tööde algust, et puit saaks aklimatiseeruda.
Laudade valikul ei ole tarvis alati okslike ja omapärase struktuuriga laudu ära põlata - see võib anda kodule sooja ning isikupärase ilme, küll aga tuleks ühe kindla tervikliku pinna katmisel sorteerida selleks sarnase värvuse ja struktuuriga lauad.
Samuti tuleks arvesse võtta eri suunas laudise mõju ruumi üldisele ilmele. Horisontaalne vooder jätab ruumist laiema, kuid samas madalama, vertikaalne aga kitsama ja kõrgema mulje. Samuti on võimalik voodri paigaldus nurga all ning seina alumise osa katmine puitvoodriga, paigaldades voodri ülemisse otsa lõpetusbordüüri või riiuli.
Lae katmisel voodrilauaga tuleks paigalduse suund valida akendest paistva valguse suunaline, mis toob näiliselt ruumi avarust juurde.
Väiksemates ja vähemvalgustatud ruumides tasuks kasutada heledamat tooni puitmaterjali nagu kuusk, suuremates ja valgusküllasemates ruumides võib paigaldada ka tumedamat tooni voodrit nagu mänd.
Visuaalselt korrektse tulemuse saamiseks peaks kaetav pind olema liigendamata ja tasapinnaline, millel ei ole väljaulatuvaid osasid.
Voodrilaudade paigaldamine algab alusroovitisest
Voodrilaudade kinnitusviis sõltub eelkõige alusest. Puitmaterjalist aluse puhul, kui see on tasapinnaline ega vaja õgvendamist, on võimalik voodrilauad naelutada otse pinnale. Kui aga alus on betoonist või mõnest muust kõvemast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge kinnitub hiljem vooder.
Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Üldjuhul peab aluskarkass olema voodrilauaga 90kraadise nurga all. Vertikaalsust saab kontrollida vesiloodiga. Sirge voodripinna kindlustamiseks tuleb vaadata, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel. Vajadusel saab roovitist õgvendada ja kiiludega toetada.
Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus – mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt on roovitise samm 600 mm. Roovlati kaugus nii põrandast kui laest peaks olema ca 50 cm.
Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte suurusega 22 x 50 mm või 50 x 50 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb roovitis teha. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse puuritud avade kaudu plastiktüüblite, kruvide või löökankrutega.
Paigalduse korral niisketesse ruumidesse nagu pesuruum, vannituba või saun, peab tagama voodri ja aluspinna vahele korraliku tuulutuse. Selleks jäetakse horisontaalroovitisse piisavalt vahesid, et õhk pääseks voodri taga liikuma. Lae ja põranda ääres peab profiillaudade ja alusseina vahele jääma ca 2 cm vahe, et nende all ringlev õhk saaks sealt ka väljuda.
Voodrilaua paigaldamine
Voodrilaua kinnitusviis sõltub kasutatavast profiilitüübist. Erinevate tööriistadega saab ka kinnitamist hõlbustada. Näiteks naela sügavamale löömiseks, lauda vigastamata, kasutatakse torni.
Profiillaudade omavaheliseks ühendamiseks võib kasutada puitklotsiga koputamistehnikat. Kindlasti ei tohiks lüüa haamriga otse laua serva pihta. Laudade naelutamiseks või kruvimiseks alusroovitise külge saab kasutada peitpeaga naelu ning niisketes ruumides tsingitud naelu, sest tsinkimata naeltega määrduvad sõrmed ja lauad kinnitamise ajal kergesti. Iga roovlati külge tuleb arvestada üks või kaks naela.
Naelterivi saab suurema vaevata sirgeks ja puhtaks, kui märkida nende asukohad alusroovlatile. Kui soovite voodrilauda aga hoopis kruvidega kinnitada, siis tuleks valida ümarpea- või peitpeakruvid, kuhu alla tuleb puurida ava. Kui laua laius on üle 120 mm, soovitatakse kindlasti kasutada kaht naela või kruvi.
Paigaldades voodrit nii seinale kui lakke, peaks alati esmajärjekorras katma lae, seejärel asetama seinavoodri laevoodri vastu, jättes 10 mm liikumisruumi laevoodri ja seina ning seinavoodri ja laevoodri vahele.
Liitekoha katmiseks võib kasutada katte- või nurgaliistu. Vertikaalse voodri paigaldamist alusta alati aga nurgast. Horisontaalvoodri korral jälgi, et sulundikeel jääks üles- ja sulund ise allapoole. Aeg-ajalt peaks voodrilaudade õiget asendit kindlasti vesiloodiga kontrollima.
Pinnaviimistlus vali eesmärgist lähtuvalt
Voodrilauad võiks viimistleda enne paigaldamist, et kuivamisest ja ahenemisest tulenevalt ei ilmuks sulundisoonest esile viimistlemata jooni. Puitvoodrit viimistlemiseks sobib läbipaistev pinnakatte või kattevärvi.
Kui soovitakse säilitada puu oma värvi ja naturaalset pinda, sobib toonitud õli või läbipaistev lakk. Aja jooksul muudab puit värvi – mänd tumeneb ja kuusk muutub kollaseks. Läbipaistva viimistlusega saab puitpinna ilmet muuta selliselt, et puidu oma värv koos läbipaistva kattega annab puidule soovitud tooni ja loomulik süümuster on alt nähtav.
Kattevärv rõhutab ka voodrilaua profiili. Kui vooder on niisketes ruumides, peab vertikaalvoodri alumise otsa lõikepind olema alati kaetud.
Saunavoodri laua pind kaetakse selleks otstarbeks mõeldud nn sauna pinnakattega, mis on lõhnatu ega kleepu.
Allikas: Bauhofi Meistriklubi
Erinevatest ehitusplaatidest saad lugeda siit.
Leiliruumi laudise vahetuse nippidest saad teada siit.
