Kas jätad tööriista akud ööseks laadima? Laadimise ajal puhkenud tulekahju tõi kaasa üle 160 000 euro suuruse kahju

kodus.ee

| foto: Arhiiv

Akutööriistad, elektrirattad ja muud liitiumioonakudega seadmed on muutunud paljude kodude igapäevaseks osaks. Koos nende populaarsuse kasvuga on sagenenud aga ka akudest alguse saanud tulekahjud. Kui väiksematel juhtudel piirdub kahju näiteks tööriista või tõukeratta enda hävimisega, siis halvimal juhul on tules hävinud ka kogu hoone.

„Liitiumioonakude puhul tekib süttimisoht tavaliselt siis, kui aku on saanud vigastada, kuumeneb üle või tekib laadimise ajal rike. Eriti ettevaatlik tasub olla Hiina odavkaubamajadest tellitud akude ja laadijatega, mille kvaliteedis ja ohutuses ei pruugi olla võimalik veenduda. Risk suureneb ka siis, kui inimesed hakkavad akusid ise ümber ehitama või kasutama mittesihipäraselt. Kui liitiumioonaku süttib, ei ole tegemist tavapärase tulekahjuga, vaid kontrolli alt väljunud keemilise ahelreaktsiooniga, mis areneb kiiresti ja mida on koduste vahenditega väga keeruline peatada. Isegi kui leek õnnestub kustutada, võib keemiline reaktsioon aku sees jätkuda ning seade uuesti süttida,“ ütles Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi.

Kuigi peamiselt seostatakse akudest alguse saanud põlenguid elektriliste liikumisvahenditega, on suureks riskirühmaks ka akutööriistad.

Üks laadima pandud trimmeri aku hävitas abihoone

Seesami suurim akudest alguse saanud kahjujuhtum leidis aset pärast tavapärast aiatööd. Trimmeri kasutamise järel pani majaomanik akud garaaži laadima. Veidi enam kui tund hiljem märkas pererahvas suitsu kohast, kus akud laadisid. Mõne minutiga oli leekides juba kogu abihoone, mis hävis koos kogu selles olnud varaga.

Kindlustushüvitis ulatus ligi 165 000 euroni, kuid kuna abihoones olnud vallasvara, sealhulgas sõiduk, ei olnud kindlustatud, oli tegelik kahju veelgi suurem.

Ulatuslike kahjustuste tõttu ei olnud võimalik täpselt välja selgitada, miks akud süttisid.

„See on selliste juhtumite puhul üsna tavaline. Tulekahju hävitab sageli suure osa tõenditest ning süttimise täpset põhjust ei ole enam võimalik kindlaks teha. Paljud liitiumioonakudega seotud tulekahjud saavad alguse laadimise ajal või vahetult pärast laadimist, kuid süttimise põhjuseks võib olla ka aku mehaaniline vigastus, tootmisdefekt või vale kasutamine,“ selgitas Kobi.

Väiksemaid akudega seotud põlenguid tuleb ette sagedamini. Näiteks süttis ühes Seesami kahjujuhtumis elektriratta aku. Kuigi tuli vaibus enne ulatusliku põlengu tekkimist, ulatus kindlustushüvitis ligi 7700 euroni. Teisel juhul süttis aga vigase juhtmega akupank, mille tagajärjel sai ulatuslikke tahmakahjusid terve eluhoone ja suur hulk kodust vara. Kahjusumma ulatus selle juhtumi puhul pea 30 000 euroni.

Suurimad riskid tekivad laadimise ajal

Kobi sõnul saab suure osa õnnetustest ära hoida õigete laadimisharjumustega. Akusid ei tasu jätta järelevalveta laadima ega kasutada tundmatu päritoluga akusid või laadijaid.

„Kuigi põlengu järel ei ole enamasti võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli originaalakuga või mitte, on odavate ja sertifitseerimata akude ning laadijate laialdane kättesaadavus suurendanud ka õnnetuste riski. Esmapilgul võib odav laadija või aku säästa mõnikümmend eurot, kuid halvimal juhul võib see maksta terve kodu,“ ütles Kobi.

Liitiumioonakud on väga tundlikud äärmuslike töötingimuste suhtes, mistõttu on tootjad ehitanud nii akudesse kui ka laadijatesse kaitsesüsteemid. Need ei välista siiski kõiki ohte. Seetõttu soovitab Kobi kasutada alati tootja ettenähtud laadijaid ja akusid, ainult siis, kui oled ise kodus ning lõpetada kohe sellise aku kasutamine, mis on saanud tugeva löögi, paisunud või kuumeneb tavapärasest rohkem.

Kui süttib suurema mahutavusega liitiumioonaku, näiteks elektritõukeratta aku, ei soovita Kobi seda ise kustutama hakata. „Selliste akude süttimisega võib kaasneda plahvatus, mille käigus paiskuvad laiali tulised metallitükid ja eralduvad mürgised gaasid. Kõige õigem on ruumist lahkuda, sulgeda enda järel uks ja kutsuda viivitamatult pääste.“