Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul küsitakse palju korteriühistu põhikirja kohta.
"Seadusjärgsel korteriühistul ei ole põhikirja. Varasemalt asutatud ühistute põhikirjad jäävad aga kehtima ja vastuolu korral seadusega kohaldatakse seaduses sätestatut," selgitab Mardi.
"Põhikiri on korteriühistutele väga oluline. Põhikiri aitab korteriühistus oluliselt leevendada omavahelisi suhteid, on lihtsamalt loetav ja arusaadavam kui seadused oma paragrahvide rägastikuga. Eraõiguses kehtib põhimõte – kõik, mis ei ole keelatud on lubatud, seega kui seadus just otse ei keela, saab põhikirjaga reguleerida asju seadusest erinevalt. Oluline on teada, et enne uue seaduse jõustumist vastuvõetud põhikirjad kehtivad edasi. Kuna uus seadus avaldab mõju varem vastuvõetud põhikirjade sisule, oleks ühistutel mõistlik vastu võtta uus põhikiri ja teha seda 2018. aasta esimesel korralisel üldkoosolekul," soovitab Mardi.
Muutunud on ka põhikirja muutmine. "Varasemalt oli vaja vähemalt üldhäälteenamust, nüüd siis 2/3 koosolekul osalenud häältest. Juhul kui põhikirjas on kõrgem poolthäälte nõue (üldhäälteenamus), siis põhikrja muutmiseks tuleb ka seda kohaldada kui põhikirjas sätestatud nõuet.
Samuti on oluline teada, et ka seaduse alusel loodud ühistud saavad vastu võtta põhikirja, järgima peab aga seadusest tulenevat kvoorumi nõuet (kvalifitseeritud häälteenamus). Otsuse poolt peab olema 2/3 koosolekul osalenud häältest," selgitab Mardi. Liidu peatselt ilmuvast raamatust leiab ka korteriühistu näidispõhikirja, mille on koostanud Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep.
Uus seadus määratleb varasemast täpsemalt korteriühistu rolli ning sellele liikmete õigused ja kohustused. Seadus loob ka hulga uusi mõisteid, mille rakendamine korteriühistu igapäevaelus selgitusi vajab. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) üllitab peagi raamatu "Nõuandeid korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?", mis seadusmuudatustest paremini aru saada aitab.
