.png)
Kas päikesekaitsekreemi peab kasutama ka talvel ja pilvise ilmaga?
Päikesekaitsekreem ei ole ainult suvine nahahooldustoode – teatud tingimustel vajab nahk kaitset ka talvel. | foto: ShutterstockPäikesekaitsekreem kuulub paljude inimeste suvisesse nahahooldusesse, kuid jahedamate ilmade saabudes jääb see sageli kasutamata. Kuna päike ei paista enam nii tugevalt, võib tunduda, et nahk ei vajagi kaitset. Tegelikult jõuab ultraviolettkiirgus meieni ka pilvise ilmaga ning teatud tingimustel isegi talvel. Millal on päikesekaitsekreemi kasutamine vajalik ja kas seda peaks tegema iga päev?
Päikesekaitsekreemi seostatakse sageli rannapuhkuse ja kuumade suvepäevadega. Ometi ei sõltu päikesekiirguse mõju nahale üksnes õhutemperatuurist või sellest, kas päike on nähtaval. Nahakahjustused võivad tekkida ka siis, kui ilm tundub jahe või taevas on pilvine.
Miks vajab nahk päikese eest kaitset?
Päikesest lähtuv ultraviolettkiirgus jaguneb peamiselt UVA- ja UVB-kiirguseks. UVB-kiirgus põhjustab eelkõige päikesepõletust, samal ajal kui UVA-kiirgus tungib sügavamale nahka ning soodustab naha enneaegset vananemist.
Mõlemad kiirgusliigid võivad kahjustada naharakke ja suurendada nahavähi tekkeriski. Seetõttu ei ole päikesekaitse oluline ainult põletuse vältimiseks, vaid ka naha pikaajalise tervise säilitamiseks.
Ameerika Dermatoloogia Akadeemia soovitab õues viibides kaitsta katmata nahka laia spektriga päikesekaitsekreemiga, mille kaitsefaktor on vähemalt SPF 30.
Kas päikesekaitsekreemi on vaja ka pilvise ilmaga?
Pilvine taevas võib jätta mulje, et päikesekiirgus on nõrk ega saa nahka kahjustada. Tegelikult suudab osa UV-kiirgusest pilvedest läbi tungida.
Ameerika Dermatoloogia Akadeemia andmetel võib pilvise ilmaga maapinnani jõuda kuni 80 protsenti päikese ultraviolettkiirgusest. See ei tähenda, et kiirgus oleks iga pilvise päevaga sama tugev, kuid pilvekate ei taga täielikku kaitset.
Kas talvel võib päikesekreemi kasutamata jätta?
Talvel on Eestis päike madalamal ning päevad lühemad, mistõttu on UV-kiirgus üldjuhul nõrgem kui suvel. See aga ei tähenda, et nahk ei vajaks kaitset.
Erilist tähelepanu tasub pöörata lumistele ja päikesepaistelistele päevadele. Lumi peegeldab UV-kiirgust, suurendades naha kokkupuudet sellega. The Skin Cancer Foundationi andmetel võib värske lumi peegeldada kuni 80 protsenti päikese UV-kiirgusest.
Seetõttu on päikesekaitse oluline näiteks suusatades, matkates või pikemalt lumisel maastikul viibides.
Tavalistel pimedatel talvepäevadel on UV-kiirguse tase Eestis sageli väga madal. Sellisel juhul ei pruugi päikesekaitsekreemi kasutamine olla tingimata vajalik, eriti kui õues viibitakse vaid lühikest aega.
Kas päikesekaitsekreemi peaks kandma ka siseruumides?
Kui päev möödub peamiselt siseruumides, sõltub päikesekaitse vajadus sellest, kui palju otsest päikesevalgust nahani jõuab.
Tavaline aknaklaas takistab suurema osa UVB-kiirguse läbipääsu, kuid UVA-kiirgus võib klaasist läbi tungida. Seetõttu võib päikesekaitsekreem olla kasulik näiteks siis, kui töötatakse pikalt päikesepoolse akna ääres.
Kui viibitakse eemal akendest ning otsest päikesevalgust nahale ei lange, on UV-kiirgusega kokkupuude tavaliselt väike.
Millise SPF-iga kreemi valida?
Igapäevaseks kasutamiseks soovitatakse üldjuhul vähemalt SPF 30 kaitsefaktoriga kreemi, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.
Pikemalt väljas viibides tuleb päikesekaitset uuendada ligikaudu iga kahe tunni järel ning pärast ujumist või tugevat higistamist. Samuti tasub meeles pidada, et kreem ei asenda päikeseprille, kaitsvat riietust ega varjus viibimist.
Päikesekaitsekreemi vajadus sõltub eelkõige UV-kiirguse tugevusest ja sellest, kui kaua nahk päikese käes viibib. Kuigi suvel on kaitse eriti oluline, ei tasu seda unustada ka pilvise ilmaga või päikesepaistelistel talvepäevadel. Kõige mõistlikum on lähtuda ilmastikuoludest, UV-indeksist ja oma igapäevastest harjumustest.
Allikad: American Academy of Dermatology; The Skin Cancer Foundation.
