Kas riigi poolt tahtevastaselt loodud korteriühistu saab likvideerida?
Kodu&Aed
Kuna korteriühistud on kohustuslikud, siis ei saa neid ka ise likvideerida. | Shutterstock

Alanud aasta jaanuarist loodi riigi poolt ühistud nendesse majadesse, kus seda varem polnud. Aga kui elanikud ei soovi ühistut,  siis kas selle saab likvideerida?  Vastab Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Lugeja kirjutab: „Elan väikeses, kuue korteriga majas. Oleme maja haldamisega saanud seni hakkama kokkuleppel ja ühistut moodustamata. Kui midagi oli vaja remontida, siis panime rahad kokku. Vee- ja prügiveolepingu sõlmis üks omanik poolt, kes siis kogus teistelt vajalikud summad. Nüüd olla riik tahtevastaselt meie majale korteriühistu loonud. Milleks meile ühistu ja kas me võime selle likvideerida?“

Priidu Pärna vastab: 1. jaanuarist 2018. a kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõesti näeb ette, et igas kortermajas peab olema korteriühistu. Kui omanikud seda ei loonud, siis riik kandis ühistud ise registrisse, andes neile koodi ja kinnistu aadressipõhise nime. Ühistu olemasolu on näha, kui te vaatate oma korteri kinnistusraamatu andmeid.
Oluline on rõhutada, et ühistud tekkisid ka majades, kus on kas või kaks korteriomandit või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, samuti ridaelamutes, kus krunt on ühine.  Korteriühistu ei tekkinud erandina majades, mis kuuluvad isikutele kaasomandina (mõtteliste osadena). Ühistute loomisega loodab riik parandada majahaldust ja võimaldada kõigile juurdepääsu renoveerimistoetustele, mille jagamisel on eelistatud ühistuid. Kuna korteriühistud on kohustuslikud, siis ei saa neid ka ise likvideerida.

Väikeste majade (kuni 10 korterit) puhul näeb seadus ette hulga lihtsustusi. Sellisel ühistul ei pea olema põhikirja, juhatust ega pangaarvet. Ühistu võiks sõlmida enda nimel edaspidi lepingud, millest saavad kasu kõik omanikud (üldvesi, üldelekter, laenu- ja ehituslepingud jms) ja sel eesmärgil tuleb koguda ka raha ühistu kassasse.

Kui juhatust ei ole valitud, siis sõlmivad selliseid lepinguid ühistu nimel kõik korteriomanikud ühiselt või keegi neist volikirja alusel. Ühe omaniku nimel lepingu sõlmimine on riskantne eelkõige sellele omanikule, sest elanike võlgnevuste korral jääb ju tema vastutama majas tarbitud teenuste eest tasumise eest.
Tähtis on, et kui juhatust ei ole valitud ja registrisse kantud, siis ei pea ka esitama registrile iga-aastast majandusaasta aruannet ning rahaasjades arvepidamine on lihtsam. Üle 10 korteriomandiga majades tuleb samas 1. juuliks 2018 registrit teavitada juhatuse koosseisust. Juhatuse asemel võib registrisse kanda ühistu esindajana ka kinnisvarahaldusettevõte, kes maja on seni valitsenud.

Uuest seadusest saad lugeda lisaks siit.