Katused nagu kunstiteosed. 6 olulist katusedisaini trendi aastal 2018

Alvin Järving
Hoone katusekalded on planeeritud päikese parima langemise järgi. Päikesepaneelide paigutus on sobitatud kokku hoone arhitektuuriga. Projekt: ZEB Pilot House. Larvik, Norra Arhitektid: Snøhetta. | Tootja

Päikesest energiat tootvad katused, lisavarustus kui disainielement, katusematerjali kasutamine fassaadil, eri vormiga sobituv väärikas vananemine ning loomulikud, väikese “inimveaga” värvitoonid – need on  peamised uued katusedisaini trendid.

1. Päikesepaneelid katustel on uus normaalsus. Kui seni oli päikesepaneelide kasutamine pigem küsitava tasuvusega nišitoode, siis peagi jõustuvad uued energiatõhususe nõuded on sellest teinud tavalahenduse.
Ainuüksi maakütte kasutamisest ei piisa, et alates aastast 2020 oleksid kõik uued majad Eestis liginullenergiahooned, nagu need nõuded ette näevad. Katus on kahtlemata kõige parem koht, kus päikeseenergiat ammutada, olgu tehniliseks lahenduseks päikesepaneel elektrienergia tootmiseks või kollektor tarbevee soojendamiseks.

Arhitekti mõjutab see tehnoloogia kahel viisil: esiteks katusekalde planeerimisel tuleb arvestada päikese paneelile langemise nurka, et kogu lahendus ka Eesti laiuskraadil efektiivselt energiat toodaks.
Teiseks on oluline päikesepaneelide kokkusobivus katusematerjali ja maja välisilmega. Heaks näiteks on siin kodumaise idufirma SolarStone ja kivikatuste tootja Monieri koostöö, tänu millele on olemas eri tüüpi katusekividega täielikult integreeritavaid päikesepaneele. Tulemuseks on katuse sisse, mitte aga peale paigaldatavad päikesepaneelid. Roofit.solar pakub omakorda valtsplekk-katusega täielikult integreeritavaid paneele.

Siiski on päikesepaneelide disaini osas veel pikk maa minna. Vaja oleks erineva värvivaliku ja kujuga ning täielikult katusematerjali profiiliga sobituvaid paneele, kasvõi punakaspruune ja lainelisi klassikalisele kivikatusele vanalinna või palkmajale. Ka mujal maailmas selles osas veel väga palju erinevaid näiteid ei ole, nii et see turg alles ootab hüppelist arengut.

1.jpg

Tootja

2. Katuse lisavarustus kui disainielement. Igale katusele on vaja vihmaveesüsteemi  ning turvavarustust nagu lumetõkked, käigusillad, redelid või katuseastmed jne. On aga oluline, et  need näeksid esteetiliselt välja samasugused nagu kogu katus.
Näiteks saab katuse tervikilmet lõhkuva klassikalise lumetõkke asendada paljude väikeste lumeninadega igal katusekivil. Eestis näiteks Kõltsu mõisas ja Tartu Ülikooli Narva kolledžis kasutud lahenduse tulemuseks on see, et katusel kui maja n-ö viiendal fassaadil on palju vähem visuaalset “müra”. Sarnaseid lahendusi kasutatakse palju ka Šveitsis, Norras ja teistes suure lumega riikides.
Samuti võib olla mõnel juhul mõistlik vihmaveerenni ja -torud visuaalset “ära peita”, et poleks majale vaja projekteerida laiu katuseräästaid.

3. Samast materjalist katus ja fassaad. Kui on soov luua minimalistlikku vormi, siis tekib küsimus, millise materjaliga saame katta nii katuse kui ka välisseinad. Hooldusvaba materjali lõikes on valikud piiritletud katusekivi, kiltkivi ja teiste keraamiliste materjalide, valtspleki ning metallsindliga. 

Sageli arvatakse, et katusematerjal on liiga kallis, et seda fassaadile panna. Täna hakkab aga Eestis kallim olema hoopis paigaldustöö maksumus (näiteks müürsepatöö puhasvuuk telliste ladumisel).  Nii kasutatakse järjest enam kalleimad materjale, mis sobivad nii fassaadile kui katusele, kuna materjali enda maksumus moodustab väiksema osa ehituseelarvest.

2.jpg

Elumaja fassaad on kaetud samade kividega, mis katuski. Projekt: Barrets Grove kortermaja, London, UK. Arhitektid: Groupwork.
Tootja

4. Katusematerjal erineva kujuga katustele. Katused ei jagune ainult lame- ja viilkatuseks, kuid sellegipoolest on mõnel katusetootjal detailid ainult 45-kraadise kaldega katuse ehitamiseks. Elu ise on aga võrratult rikkam ning nii on muutunud katusematerjali valikul järjest olulisemaks, kas see sobib erineva kujuga katuste ehitamiseks. Kindel eelis on materjalidel, mis mängivad kaasa väga erinevate katuse vormidega. Näiteks rullmaterjalidega saab neid küsimusi lahendada lihtsalt, kuid see seab omad piirid väljanägemisele ja katuse elueale. Seetõttu on katusekivide või fassaadiplaatide kasutamisel oluline, et tootjatel oleks pakkuda spetsiifilisi detaile katuseneelude ja muude erinevate sõlmede lahendamiseks.

5. Väärikas vananemine. Kindlasti muutub materjali valikul järjest olulisemaks selle soliidsus. Me tahame, et aeg annaks kodule midagi juurde. Kivikatus või tellisfassaad säilitab suures osa oma esialgse väljanägemise. Kui ka sellele kasvab sammal, siis näitab see väärika vananemise kõrval, et materjal on ajale vastupidav. 1990ndatel massiliselt paigaldatud katuseplekki ei ole aga kena vaadata, kui tekkivad esimesed roosteplekid. Tõesti, roostevaba plekk-katus on küll ajas muutumatu, aga kas me tahame seda oma kodule? See lahendus on minu hinnangul hingetu ja sobib pigem büroohoonele.

9.png

Projekt: House in the Mountains, Hohenthurn, Austria Arhitektid: GEZA.
Tootja

6. Materjali enda loomulikud toonid. Katusematerjali tootmiskvaliteet on läinud nii heaks, et kõik üht värvi katusekivid on ilma igasuguste toonierinevustega. Pigem võiks toonimisel olla väike “inimviga” sees – näiteks vanalinna katuseid ülevalt vaadates on kohe aru saada, milline katus on uus. Täpselt ühesugused kivid katusel ei ole nagu päris, kuna kerge värvierinevus näitab materjali iseloomu. Kõige parem ongi materjali enda toon, mille tootmistehnoloogia välja annab – näiteks ausad hallid toonid.

6.jpg

Projekt: China Academy of Arts’ Folk Art Museum , Hangzhou, Zhejiang, Hiina. Arhitektid: Kengo Kuma & Associates.
Tootja

Tänapäeva arhitektuuri hakkab graafika tagasi tulema ning eri värvi katusekividest mosaiik on lihtne võimalus eristuda. Eestis on värvilisi kive katusel vähe kasutatud, kuid näiteks Viini Püha Stefani katedraali katus on laotud mosaiigina. Tänapäeva tagasi tulles, mosaiigi osa võib olla ka kindla mustriga katuse sisse paigaldatud päikesepaneelid.

10.jpg

Kivimosaiik muudab ka tagasihoidliku fassaadi eriliseks. Projekt: Yardhouse, London, UK. Arhitektid: Assemble.
Tootja

Igipõline on küsimus, kas viilkatus on oma aja ära elanud. Mina ütleks, et lame- ja viilkatus on täna võrdselt moes. Viilkatusel on selge vorm ja kuju ning ta on katus ka eemalt vaadates võrreldes lamekatusega, mida paraku näha ei ole. Ajalooliselt tuleneb viilkatuse populaarsus Põhjamaades ilmastikust, kuna lamekatusel on vihmavee ärajuhtimine veepidavuse seisukohalt kriitilisem ning bituumenist rullmaterjali eluiga oluliselt lühem võrreldes näiteks katusekiviga. Kui kaotada laiad katuseräästad ja silmatorkavad vihmaveerennid, sobib viilkatus ka moodsale majale. Aga tõesti – viilkatus ei pea olema 45-kraadine.

Samal põhjusel ei ole ma nõus väitega, et kivikatusel ei ole moodsas arhitektuuris kohta.  Kas siis Narva kolledži hoone ei ole moodne arhitektuur? Moodsus väljendub komplektis, kuidas me eri vorme ja materjale kokku paneme. Enamasti teevad kivikatuse vanaaegseks traditsioonilised laiad räästad. Kui aga teha arhitektuurses lahenduses mõned muudatused – peita räästad, kasutada sileda profiiliga katusekivi ning panna sama materjal nii katusele kui seina – on tulemus vägagi kaasaegne.

Sarnased artiklid