Kes saab väikeses kortermajas pööningule lisapinda?

Kodu&Aed

Shutterstock

Lugeja küsib. Elan Eesti-aegses nelja korteriga puitmajas. Üks teise korruse korter on nüüd müügis ja seda käivad vaatamas ostjad plaaniga tulevikus ka enda kohal olevale pööningule oma elamist laiendada. Kas ülejäänud korterite omanikud (meil on ka ühistu) saavad sel teemal sõna sekka öelda? Kui temal on õigus saada oma kasutusse osa pööningust, mis tema korteri peal, siis minul ehk osa keldrist, mis minu korteri all?

Vastab Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esimees, notar

Kortermaja puhul võime eeldada, et selles eksisteerivad korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (korterist) ja selle juurde kuuluvast kaasomandiosast. Kui vaadata korterite puhul kinnistusraamatusse, siis näeme sealt kenasti, et inimesele kuulub näiteks eluruum nr 6 pindalaga 74 ruutmeetrit ja sellega on seotud kaasomandiosa 740/3596.
ust kaasomandi osa näitab, et isikule kuulub osalus ka sellest, mis ei ole korterite reaalosa (nn eriomandi) koosseisus ehk mõtteline osa maatükist, vundamendist, trepikojast, välisseintest, pööningust, katusest ja tehnosüsteemidest. Seega ei kuulu viimase korruse peal olev pööning selle korruse elanikele, vaid on kõigi korteriomanike ühises omandis.