Kividest servad ja teede äärised aia kasvualade kujundajaina
Paula Ritanen-Närhi
Taimestatud ja kividega ning sillutisega kujundatud aed annab aiale isikupära. | Paula Ritanen-Närhi

Taimestatud ja kividega ning sillutisega kujundatud aed annab aiale oma olemuse. Piirdekivid jaotavad kenasti sillutisalad ning juhivad ka sulamisvee liikumist.

Sillutisalade servad tuleb kindlustada, et need ei laguneks. Murualade piiritlemine kergendab aiahooldustöid, et muru ei hakkaks taimede vahele levima ja et ka kõrgemakasvulised taimed  murualale ei tungiks. Kasvualade piiritlemine on kas märgatav või mitte.

Kividest servadega antakse aiale välisilme ning liigitatakse kasvualad. Teeradadele annavad ilmet servakivide suurus, värv ja materjal. Kivised servad võib kujundada kõrgpeenardeks ja n-ö müürideks taimede levikut tõkestama. Pinnase kalletega ja servakividega tekitatakse soovitud  äravoolusuund sadeveele.

Servadealune toestus, mis silmale nähtamatuks jääb, tehakse tavaliselt pinnaseniiske betooniga, millele servakivid toetatakse ja serva toetumine alusele varjatakse mullakamaraga.

Muru kasvab servakivide äärde tihedalt kinni. Murualale rajatud istutused võib piiritleda ka kantimisega ehk taimed piiratakse väikese kraavikesega.Aiakujunduses on levimas uus tava, et ka asustatud kohtades eluhooneid ümbritsev aed  kujundatakse üha enam loodusmaastikuna tajutavaks.
Kui meil püütakse taimed kiviservades ja dekoratiivselt paigaldatud kivide vahel hävitada, on mujal maailmas suhtumised muutumas. Nõndanimetatud kontrollitud hoolimatus, mille puhul heintaimed kivide vahel kasvavad, on mujal Põhjamaades ja Ühendkuningriigis ning Hollandis juba moeks muutunud.

 

Toestatud servade tähtsus

 

Kividest tehtud servad hakkavad lagunema ja ära vajuma, kui nad ei ole toestatud. Toestatud servadel on ka õue väljanägemise ja selle hooldamise suhtes oma roll. Servatoestus peab toetama nii sillutist kui ka mõjutama kogu aiaala olemust.

Servakividega saab aiaala liigendada ja tasandada aias pinnase kõrgusvahesid. Kui teerajasillutis on tehtud laugelegi nõlvale, on möödapääsmatu raja toestamine servakividega vähemasti raja tõusupoolel. Lausa nõutav on, et õuepinna kallete puhul oleks pinnase- ja sillutustööd asjatundjate tehtud, et sademe- ja sulaveed radadele ning sillutisaladele ei koguneks.

Seni on olnud üldine tava, et teerajad on tehtud muust õue pinnast madalamale. Aga kui sillutuskivid ja servad oleksid murupinnaga samal tasandil või isegi 1–2 sentimeetrit kõrgemal, siis saab muruniitjaga sõita muruala ääri mööda ja pole vaja hiljem enam kasutada trimmerit täpsemaks üleniitmiseks. Ka sulamisveel on võimalus imenduda paremini murualadesse.

Kui sillutis- ja muruala on piiritletud servakividega, on need tihtipeale tehnilistel ja väljanägemise põhjustel paigaldatud sillutisest kõrgemale ning pinnakallete ja servakividega saab sellisel juhul juhtida sulavete kulgu. Aga kuidas oleks õige sulaveed juhtida? Kas sadeveekaevu või taimedele?

Pole küsimustki, et sulamisveed tuleks krundil kindlasti ära kasutada. Kui servakivid on muust pinnasest ja sillutisest kõrgemad, võib neile piisavad vahed jätta, et veed pääseksid voolama murualadele ja istikutele. Servakivide vahele jäetud avad toimivad veelgi tõhusamalt, kui sillutiselt on mahalangenud lehed ja liiv ära pühitud. Servakivide vahele jäetud avad peaksid olema umbes poole meetri laiused, et voolava veega koos kulgev praht ja lehed kividevahesid ei ummistaks.

 

Abi taimedest

 

■ Tugevate juurtega taimed sobivad toetama ka teeradade servi.

■ Okaspuudest on hea valik madalakasvulised kääbusmägimännid, roomavad kadakad ja mikrobiootad.

■ Lehtpõõsastest on sobivad magesõstar, näärmeline sõstar, võnk-pärgenelas, põõsasmaran, kaselehine enelas, taraenelas ja tihe enelas.

■ Püsikutest levivad juurtega hästi ning seovad mulda kahelehine bergeenia, siberi valdsteinia, roomav metsvits, roomav akakapsas, väike igihali ja paljud dekoratiivheinad.

 

Istutusalade korralik kantimine

 

■ Keset muruplatsi rajatud istutusalad võib murupinnast eraldada kantimisega. Mõned aiapidajad täidavad kantimiskraavikese killustiku või betooniga, aga loomulikumana jääb pilt, kui kantimisrenn jättagi lahtiseks.

Kantimist võib teha sirge otsaga labidaga või siis kasutada kantimisrauda. Kantimist tehakse üks-kaks korda – sügisel tehakse see töö valmis kevadet ootama ja keset suve uuesti, kui taimede kasv on kõige lopsakam.

 

Servakividest müür

 

Ka tasase maapinnaga krundil saab kõrgemate servadega tekitada istutusaladele mulla jaoks  rohkem mahtu. Kitsad servakivid ei võta peenardelt ära mullaala sedavõrd kui näiteks paksud müürikivid. Siiski ei ole tavaliste servakivide kõrgus piisav.

Lahendusena sobiks astmeplaadiks olevad kivid paigaldada servale. Sobib just sellistesse kohtadesse, kus on vaja pikki sirgeid kurssisid, mida on hea teha pikkadest kividest, et vahekohti tuleks võimalikult vähe; eriti veel siis, kui kivide vahel kasvav rohi ja umbrohud silma häirivad. Kaarjate servate jaoks tasub alati valida just vastavaid selleks sobivaid kivisid.

Looduslike kivide ja betoonkivide kasutamise määratleb ära tööde jaoks kasutatav eelarve. Suuremate pindade katmiseks valitakse tavaliselt betoonkivid ja servade tegemiseks ehk graniiti.

Kivivalik on aiatoodete turul aasta-aastalt kasvanud ja valik on tänapäeval piisav nii servakivide poolest kui ka nende toodete osas, mille abil saab sulamisveed krundil sobilikult ära imendada.  Üldiseks on muutumas õuesillutised ja vett läbi laskva betooni kasutamine.

Olgugi, et sillutismaterjalide ja servakivide valik on suur, tasub enne sillutustööde alustamist endale selgeks teha, kuivõrd soovitud materjali saadaval on ja kui pikk on kohaletoimetamisaeg, et tööd sobiva ajagraafikuga planeeritud saaks.

 

Kuidas oleks ilma servakivideta?

 

Vahel on aga nii, et esteetiliselt parima tulemuse saab hoopis siis, kui servakivid jäetakse ära ja sillutiseäär on toestatud pinnaseniiske betooniga. Sellisel juhul betooniga toestamine tehakse enne sillutiskividevahelise liiva panemist ja sillutise tihendamist.

Betoonist servatoestus peidetakse kamara alla, et muruseemne saaks külvata või murumättad paigaldada kuni sillutise ääreni. Lõpptulemus tundub loomulikuna ja korralikult viimistletuna ning sillutisala äär jääb ka tugev.

Kogu õueala ei pea olema vaid kivine – osa kividest võib välja vahetada taimestiku vastu. Sillutise või käiguradade servades võib ollagi selliseid kohti, kus kasvab näiteks metsmaasikaid või kiviktaimla taimi. Sillutise äär võib olla looklev ja loogetesse võib istutada dekoratiivheinasid.

Sillutisalade ääred tuleb toestada eriti sellisel juhul, kui sillutisele sõidetakse autode või muude masinatega. Ka lumekoristamine tekitab maapinna sügavamalt külmumise.

Olgu maal või linnas... aga kas peavad sillutisalad olema nii rangelt puhtad taimedest? Loomulikumana ja looduslikumana tunduvad sellised õued, kus sillutiskivide vahel on idanema hakanud näiteks võilill või kannike. Taimedest ja umbrohust puhastele aladele on muidugi oma õigustus, aga kas peab ikka igal pool seda steriilsust taga ajama?

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid