Korralikud lumerookimisvahendid

Teija Aaltonen
Teija Aaltonen

Lume tulek ei tohiks üllatada. Ometigi – aastast aastasse tuleb paljude jaoks talv ja lumi ootamatult, pannes inimeste lihaskonna ja närvid proovile. Oma krundile sadanud lumest tuleb õu mõistlikus mahus puhtaks lükata või siis lasta kokkulükatud lumi hoopiski ära viia. Heade lumerookimisvahendite kasutamisega hoiab kokku jõudu ja aega.

Tiheasustusaladel on lumerohke talv probleemitekitaja. Kohati on asumi planeering selline, et planeerimisel pole sugugi arvesse võetud kruntidel lumerookimisvõimalusi. Kitsastel kruntidel ei ole lume kokkuajamine lihtne ja tihtipeale tuleb lasta kokkukuhjatud lumi hoopis õuelt ära viia, mis pole ka sugugi odav teenus.
Halvim olukord on, kui sajab paksu rasket märga lund mitu sentimeetrit tunni jooksul. Inimeste jaoks on selline olukord harjumatu ja liikluses kimbatusi tekitav.

Lund koristavast lumesahast sõidetakse pahatihti mööda ja siis sõiduautod ise jäävad hoopiski veel teelt puhastamata lumesse kinni. Tööd tegevale lumesahale tasub teed anda ja vältida sellest möödasõitu. Autot parkides peaks vaatama ka seda, et see ei jääks lumekuhila ette, kuhu lumekoristusmasin lund juurde toob või seda sealt minema viib.
Eriti oluline on lapsi õpetada, et lumekuhilates ei mängita; eriti veel siis, kui lumekoristusmasin on õuele saabumas. Kui õuealal on lumekoristus käimas, tasub alati veenduda, et koristusmasina juht sind märkab, et saaksid turvaliselt masinast mööduda. Sama tasub õpetada ka lastele.

 

Korralikud lumerookimisvahendid

 

Lumerookimiseks peavad olema korralikud vahendid. Mingi hädise hiinakaga raiskab vaid jõudu ja aega. Asjatundjate sõnul on olnud halvimaid lumerookimisvahendeid kinnistualal lund rookides odav alumiiniumlabidas. Alumiinium on sedavõrd pehme metall, et kõva pinnase vastu lüües läheb labida esiserv krussi.

Asjatundjate soovitusel peaks hankima sellise käsi-lumesaha ja lumelabida, millel on nõndanimetatud lõiketera, millega saab kinnipaakunud lume lahti, et lund ei koguneks paakununa paks kiht, mis kevadel sulamise ajal ka taas jäätub. Jääraud tuleks samuti hankida, et kõvalt aluspinnaselt jääd lahti raiuda.

Lumerookimisriistu ostes peaks katsetama sedagi, kuivõrd ergonoomilised need töötegemiseks enda keha jaoks on.

Lumerookimistöö pole niigi meeldivaimaks peetavate tööde hulgas ja haigeks jääv selg ei tee seda sugugi paremaks. Ka lumerookija pikkus ja jõuvarud on oluline arvesse võtta lumerookimisvahendite ostmisel – kes tahab kasutada lumesahka, kes labidat ja mõni jällegi lumelükkajat.

Lumerookimisriistu tasub valida ka lume olemuse (raske ja tihke märg lumi, kerge ja õhuline pakaseilma lumi) ja hulga põhjal ning selle järgi, kui suurt ala on vaja lumest puhtaks rookida. Märja lume puhul on lumerookimine lihtsam väiksemate rookimisvahenditega, kuna lumeraskus pole siis nii suur.

 

Lund ülalt kaela

 

Rohke lumega talvel on puud-põõsad ja ka hooned ohus võimaliku liigse lume raskuse tõttu. Üheks ohu märgiks võivad olla näiteks harvemaks läinud puude ladvad või rohkelt kuivi oksi. Tüve suhtes terava nurga all olevad oksad võivad suure lumekoormuse tõttu murduda. Näiteks kaskedel ei pruugi pehkimist ja mädanemist väljastpoolt eriti silma paista. Õuepuid korrapäraselt tagasi lõigates tagatakse, et nende murdumisriske on vähem.

Kui puude murdumishirmus ise hakata oma krundil puulangetamisega tegelema, tuleb olukorda eelnevalt põhjalikult uurida, sest harjutussaagimist olla ei saa – puu saab maha saagida vaid korra; ja võib juhtuda, et ka valesti.
Kui metsatöölise hariduseta inimene hakkab puud maha saagima, peab ta kindlalt teadma, mida teeb, ja olema raudkindel, et puu ei langeks valesse suunda. Tähtis on kasutada ka metsatöölise turvavarustust.
Tavainimesel pole mõtetki hakata üritama puud jupp jupi haaval lühemaks saagida – see töö tuleks jätta ikkagi vastava erikoolitusega inimestele; samuti mädanenud puude langetamine. Kõdunenud puu ei käitu langetamisel, nagu terve puu, vaid võib murduda ettearvamatusse suunda; vähimagi kahtluse korral puude tervise suhtes tasub langetamistööks kohale kutsuda arborist.

 

Eramuomanike mured

 

Lumerohkuse suhtes pole aastad vennad. Soomes on vahel nii, et ka lõunarannikul jääb lumi püsivalt maha juba oktoobri keskel ja sulab alles hiliskevadel. Ja on neid talvesid, kui lund on näha vaid n-ö möödaminnes.

Lumerikastel talvedel peavad eramuomanikud oma päeva alustama lumerookimisega ja autoga oma õuest välja või õuele saamiseks on ootamas veelgi karmim rahmeldamine, kui tuleb õuevärava ette lumesaha poolt kuhjatud lumevallisse ava kaevata.

Eramute tiheasustusaladel võivad krundid olla üsnagi väikesed. Paljudel krundiomanikel võib tekkida probleem, kuhu õues roogitud lumi mahutada. Linnas ei tohi roogitud lund tänavaäärsetesse kraavidesse vedada, suurele teele, haljasaladele, rääkimata sellest, et naabri krundile seda visata. Iga krundiomaniku vastutada on, kuhu ta oma roogitud lume paigutab.

Eramukrundil peab lumevallid tegema majast võimalikult eemale; neid ei tohi maja sokli äärde jätta, sest sulamisveed satuksid nii otse vundamendisse. Seinte äärde kuhjatud lumi võib kahjustada ka seinakonstruktsioone, tekitades niiskust seintes.

Eramuomanikel on kaks ebameeldivat valikut – üks on rasket tööd nõudev ja teine läheb palju maksma. Krundiomanik võib oma õuelt kokkuroogitud lume laadida autotreilerile ja selle vedada lume mahalaadimispaika. Kui aga lasta kokkuroogitud lumi teistel ära vedada, tähendab see seda, et tuleb palgata äravedaja, sest omavalitsuse poolt ei ole korraldatud lume äravedu eramukruntidelt.

 

 

Kui palju lumi kaalub?

■ Lume kaalu teada saamiseks ei piisa vaid sellest, kui teada, kui paks on lumekiht. Lume kaal sõltub ka selle tihedusest. Värskeltsadanud külm lumi võib olla päris kerge; tihedus alla 50 kg/m³. Vana, sulava lume tihedus võib olla aga isegi üle 400 kg/m³. Lume kaal ehk lumes sisalduva vee raskus näidatakse arvuliselt kilodes ruutmeetri kohta.
 

Katuste lumekoormus

■ Praktikas on nii, et eramute ja muude väikehoonete puhul ei ole katusele tekkinud lumekoormusest kunagi olnud mingeid probleeme – väikehooned on projekteeritud sedavõrd tugevate katustega, et neilt lume eemaldamine ei ole oluline. Ometi ronitakse katustele sealt lund alla lükkama ja võetakse asjatuid riske. Väikehoonete katustelt on Soomes hulk lume allalükkajaid alla kukkunud – on olnud luumurde ja ka surmajuhtumeid.

Katuselt lund alla lükates allakukkumisohule lisaks on veel ka oht jääda suure raskusega lumemassi alla.

Lumekihi paksus katustel on ohtlik suure sildeavaga katuste puhul. Selliste hoonete katuseid peab silmas pidama ja vajaduse korral kohale kutsuma vastavalt koolitatud katustelt lume allalükkajad. Hoonete konstruktsioonivead hakkavad ilmnema, kui lumekoormus maastikul ruutmeetri kohta on 80–100 kg/m² ringis.

 

Igale õuele oma lumefrees

 

■ Lumefrees heidab lume puhastatavalt rajalt kaugele eemale, ilma et inimene peaks rasket labidatööd tegema või lumesaha taga punnitama.

Lumefreese on turul mitut sorti, millest enese jaoks sobilikema peaks välja valima oma paikkonna lumeoludekaardi ja oma krundi suuruse ja omaduste põhjal.

Ka muude lumefreesi kasutusvõimaluste üle tasub mõelda – näiteks, kas on vaja lumefreesiga tööd teha pimedal ajal, mistõttu peaks freesil olema ka head tuled.

Lumefreeside markide paljusus võib segadusse ajada ja samal tootjal võib olla mitmeidki erinevaid lumefreesimudeleid. Lumefreesivalikus saab selgust, kui need liigitada omaduste põhiselt. Väiksemad lumefreesid on ühesüsteemsed ja neil ei ole väljaviskerootorit, mille tõttu freesirootor üksinda ei suuda paksemast ja paakunumast lumevallist jagu saada.

Kes soovib tõhusamat lumefreesi valib kahesüsteemse lumepuhuri, mille freesirootor alustuseks jahvatab lund ja seejärel lükkab selle väljaviskerootorile, mis omakorda heidab lume kõrvale. Ka lume eemaleheitmise kaugus on erinev. Võimsatel kahesüsteemsetel lumefreesidel võib see olla näiteks 1–15 meetrit, ühesüsteemsetel lumepuhuritel näiteks 1–6 meetrit.

Isevedav lumefrees on võrreldav isevedava muruniidukiga, sest seda on kergem kasutada kui lükatavat masinat. Elektriline starter on käsitsi käivitamisest tunduvalt mugavam. Lumefreesi jõuallikaks võib olla aku, elektri- või sisepõlemismootor, millest viimasena mainitu teeb muidugi suurimat müra.

Lumefreesi tööriba laius võib olla kitsas või lai. Sel asjaolul on oluline tähendus, kui arvestada kitsaste õueradade või laiemate teede lumestrookimise vajadust. Tuleb arvestada sellega, milline masin mahub optimaalselt oma õuele ja milline tööriba laius vähendab edasi-tagasi käidavate sammude arvu, kui roogitavat lund on suurel alal ja palju.

Ostja seisukohalt mõisted "hea" ja "odav" üldiselt samasse tootesse ei mahu. Tuntud firmamärk on alati parem valik kui täiesti tundmatu. Ja eriti varuosade saadavust on mõistlik iga ostu tegemisel järele uurida.

Enne lumefreesi ostmist tasub oma krunt mõttega läbi käia, vaadates, millised on õue pinnakatted, milliseid nurki õues on ja kuidas paiknevad hooned ning millised on õue pinnakõrgusvahed. Kõik lumepuhurid ei suuda kergelt liikuda järskudel nõlvadel või pehmes kruusas. Samuti peab arvestama, kuhu suunda lumepuhur lume heidab, et talve jooksul kõik krundile ära mahuks, aga et hoonete seinte äärde seda ei kuhjuks.

Lumepuhuri võimsus tuleks valida oma paikkonna talvise keskmise lumisuse põhjal; samuti külmkäivituse funktsioon. Eesti saartel ja rannikualadel piisab väiksema võimsusega lumepuhuritest, arvestades nendega, mis sobivad lumisemas nn Mägi-Eestis kasutamiseks.

Kui oma vajaduste kohaste võimetega lumepuhur on välja valitud, siis on valida tootjate ja hindade vahel. Internetipoed on algvõrdluseks sobilikud, aga parim on minna ikkagi ise poodi küsima ja kogema oma kätega, kas soetatav masin on ikka piisavalt kvaliteetne ja tugev. Tundmatu nimega tootjate edevad mänguasjad võib tähelepanuta jätta.

Akuga ja elektrimootoriga kerged ja ühesüsteemsed lumepuhurid sobivad kasutamiseks väikestel kruntidel, terrassidel, sillutisaladel ja lühikestel õueteedel.

Elektrimootoriga lumepuhur on hea alternatiiv tiheasustusalal, kui hommikul vara, kui naabrid veel magavad, on vaja lumetöid teha. Ei tohi unustada, et elektrimootoriga lumefreesi tööraadius sõltub juhtme pikkusest.

Isevedavate ratastega sisepõlemismootoriga lumefreesid sobivad suuremetele kruntidele. Ebatasase pinnaga õue jaoks tasub valida kahesüsteemne lumefrees, kuna ühesüsteemset on ebatasasel pinnal raske lükata ja eriti veel nõlvadel ülesmäge.

Suurimate (roomik)lumefreesidega sobib liigutada suuremaid lumemasse suurtel kruntidel ja keerulisemal maastikul ning need sobivad ka profitööriistaks. Roomikutel on hea pidamine järsematel nõlvadel ja paksus sulalumes. Roomikutest on sulalumes suur abi, sest rattad kipuvad selles ringi pöörlema, kuna lumi kleepub rehvidele.

Kalleimad roomiklumepuhurite mallid maksavad mitu tuhat eurot ja nendega on ka tõhus tööd teha ning neil on mitmeid omadusi.

NB! Lumefreeside saadavust tasub järgi uurida paikkonniti vastavatest kauplustest ja samuti ka seda, milline on nende saadavus internetipoodides. On olnud juhtumeid kui testivõitjad on poodidest lõpuni müüdud juba varakult talvehooaja alguses. Seega tasub juba varakult olla valmis, et soetada oma õuele ja oma rahakotile kohane lumerookimismasin.

Sarnased artiklid