Energia tagasimüük – kellele ja kuidas?
Kairi Oja
Tulenevalt seadusandlusest on elektritootjana liitumise protsess keerukam ja sisaldab rohkem etappe kui tarbijana liitumise protsess. | Shutterstock

Eestis on juba mitmeid kodusid, mis end "energeetiliselt" isemajandada suudavad ning – veelgi enam – kel isetoodetud energiat jääb sedavõrd üle, et seda on mõtet energiavõrku tagasi müüa. Mil moel see võimalik on?

Võimalusi oma kodust liginull- või koguni plussenergiahoone kujundada on nüüdsel ajal avaralt – kui maja on ehitatud soojapidavaks ning kasutusele võetud päikesepaneelid või tuulegeneraatorid või koguni mõlemad korraga, on realistlik jõuda omadega "plussi", ja omal käel toodetud energiat jääb ülegi. Seda on igati mõistlik võrku tagasi müüa.
Eesti Energia uute teenuste juht Andrus Alas ütleb, et elektrienergia tagasimüüki vooluvõrku on paslik kaaluda juhul, kui on soov hakata puhtalt elektritootmisega tegelema, ja ka juhul, kui oma tarbimise katmiseks paigaldatakse elektritootmisseade – päikesepaneelid, tuulegeneraator vms.


Kahesuunaline liiklus
 

Tarbimise juures elektrienergiat tootes toimub liitumispunktis nn kahesuunaline liiklus – võrgust võetakse elektrit vaid juhul, kui toodetud elektrist ei piisa tarbimise katmiseks, ning võrku antakse oma tarbimisest üle jääv energia. Võrgust võetud ja võrku antud energiakoguseid mõõdab võrguettevõtja, milleks Eestis on peamiselt Elektrilevi või Imatra Elekter (nt Viimsi piirkond ja Läänemaa) – nendega on tootja sõlminud võrgulepingu. "Elektrienergia müümiseks võrku tuleb esmalt jaotusvõrguettevõtjaga sõlmida elektritootja võrguleping ehk teha läbi elektritootja liitumine ja seejärel sõlmida vastavaid tingimusi sisaldav elektrileping vabalt valitud elektrimüüjaga, näiteks Eesti Energiaga. Sama elektrimüüja ostab seejärel ära nii toodetud elektri kui ka müüb vajadusel juurde tarbitavat elektrit," selgitab Alas.

Ilma tootmistingimusi sisalduva võrgulepinguta pole lubatud elektrienergiat võrku anda.

Elektrienergia tootja saab tulu elektrienergia müügist ja lisaks on taastuvenergia tootjatel võimalik süsteemihaldurilt (Eestis Elering) taotleda taastuvenergia toetust.


Energia tagasiost börsihinnaga
 

Eesti Energia ostab oma klientidest elektritootjatelt elektrit tagasi üldjuhul tunnipõhise börsihinnaga, millest on lahutatud konkreetse tootja parameetritest sõltuv marginaal – tootmismaht ja profiil ning tootmisseadme prognoositavus. See tähendab, et tagasimüüdava energia hind sõltub täielikult energiaturu olukorrast laiemalt, käies kaasas elektri hinnaga hulgiturul.

Elektri tagasimüügilepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Eesti Energia klienditeeninduse poole. Kui leping sõlmitud, toimub eraklientidega edasine tasaarveldus juba automaatselt – toodetud elektri eest makstav summa lahutatakse kliendi elektriarvest. Käibemaksukohuslasest ärikliendid peavad oma tootmise eest Eesti Energiale arveid esitama. Selle hõlbustamiseks saadab Eesti Energia tootjast ärikliendile regulaarselt infot arvete esitamiseks vajalike summade ja koguste kohta.


Elektrivõrguga tuleb liituda tootjana
 

Üks tootja elektrilepingu sõlmimise eeldusi on tootja võrgulepingu olemasolu võrguettevõtjaga, selle sõlmimiseks on vajalik elektrivõrguga elektritootjana liituda. "Tootjana liitumiseks loetakse ka olukorda, kus olemasolevale tarbimise suunalisele võrguühendusele taotletakse tootmistingimusi ehk tavaline tarbija liitumispunkt ehitatakse ümber tootja liitumispunktiks," täpsustab Alas. Tootjana liitumine on tema sõnul ühelt poolt vajalik selleks, et võrguettevõtjal oleks võimalik ära mõõta ka võrku antava elektrienergia kogused, ja teiselt poolt, et tootmisseadme paralleeltöö võrguga oleks ohutu nii tootjale endale kui teistele antud võrguosaga seotud klientidele. Elektritootja liitumis- ja tingimuste muutmise tasu sõltub eelkõige elektrijaama nimivõimsusest, aga ka olemasoleva võrgu seisukorrast ja sellest, missugusi ümberehitustöid on võrgus vaja ette võtta.

Võrguettevõtja poole tuleb pöörduda ka juhul, kui olemasolevasse tarbimiskohta paigaldatava tootmisseadmega ei soovita hakata elektrit võrku andma, kuid tootmisseade pannakse paralleeltööle võrguga. Ka tuleb elektritootmisseadme paigaldamisel aru pidada, kas soovitakse lisaks suurendada kasutatava võrguühenduse läbilaskevõimet. Iga võrguühenduse kasutaja, kelle läbilaskevõime on üle 63 A, tasub võrguühenduse kasutamise kuutasu ja läbilaskevõimetasu, lähtudes peakaitse suurusest.


Üha enam jaotusvõrkudega liitujaid
 

Viimaste aastate statistika on näidanud, et jaotusvõrkudega on liitub üha enam elektritootjaid. Elektrilevi jaotusvõrguga on 2017. aasta lõpu seisuga liitunud juba üle 1000 elektritootja ja see arv suureneb pidevalt. Suurt rolli mängib elektritootjana liitumisel riiklik taastuvenergia alane poliitika – taastuvenergia toetuste olemasolu on üks enim uute elektrijaamade ehitamist soodustavaid tegureid.

Suurte jaamade puhul on elektritootjana liitumine võrguga võrdlemisi keeruline protsess, eramajade päikeseelektrijaamade puhul vormistab üldjuhul paigaldaja kõik paberid ja tellijal tuleb anda vaid mõned digiallkirjad. Liitumistasu jääb väikeste päikeseelektrijaamade (10–15 kW) puhul mõnesaja euro juurde.

Enim määramatust elektrijaama ehituse planeerimisel sisaldab liitumistasu elektrivõrguga, mis sõltub nii jaama võimsusest kui ka olemasoleva elektrivõrgu seisukorrast. "Kahjuks on tänane elektrivõrk eelkõige mõeldud elektrienergia ühesuunaliseks jaotamiseks Narva elektrijaamadest tarbijatele ning elektritootmine tarbija juures võib kaasa tuua vajaduse olemasolevat võrku suuremas mahus ümber ehitada," räägib Alas ja lisab, et seetõttu on enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist mõistlik jaotusvõrguettevõtjalt küsida liitumispakkumine koos tehniliste tingimuste ja liitumistasu eeldatava kalkulatsiooniga. "Eesti Energia ja Elektrilevi spetsialistid on päikeseelektrijaama loomisest huvitatutele ja võrguga liitujatele igati abiks tekkinud küsimustele vastamisel ja hoolitsevad selle eest, et kõik toimiks võimalikult kiiresti ja sujuvalt," julgustab Alas tingimusi uurima.


Väiketootjate arv kasvab mujalgi
 

Ka mujal maailmas on üha rohkem elektri väiketootjaid, kes toodavad oma tarbimise katmiseks. "Tootmise tulekul tarbimise juurde jõuame ka meie peagi olukorda, kus ei ole enam võimalik tõmmata piiri tootja ja tarbija vahele. Üks ja sama isik võib ühel hetkel olla tootja ja järgmisel tarbija," kostab ta. Taolist suundumust soodustab üle-euroopaline poliitika, mille üheks näiteks on nõue, et alates 2021. aastast peavad kõik uued eramajad olema liginullenergiahooned.

Tarbija juures asuvate päikeseelektri tootmisjaamade loomine on ülemaailmselt kiirelt kasvav trend. "Ka meie eesmärk on tõsta lokaalse elektritootmise osakaalu oma tootmisportfellis. Suurema elektritarbimisega äriklientidele pakume juba praegu nende vajadustele vastavaid päikeseenergialahendusi," märgib Alas.

Täna pakub Eesti Energia kõrgema elektritarbimisega äriklientidele kaht võimalust päikesest elektri tarbimiseks. Esimesel juhul on võimalik valida unikaalne täisteenuslahendus, kus võrguettevõte paigaldab tasuta kliendi juurde enda päikeseelektrijaama ning müüb päikesepaneelidega toodetavat elektrit, mis on odavam kui võrgust ostetav. Teisel juhul on võimalik Eesti Energialt soetada kvaliteetsed seadmed ning hakata ise tootjaks. "Eesti Energia hooleks jääb siis ka projekteerimine, ehitus ja seadistus ning vajaliku dokumentatsiooni korda ajamine. Ka pingutame oma olemasolevate tootjatest klientide mugavuse nimel, et toodetud elektri eest tasu saamine oleks võimalikult lihtne ja nõuaks vähe aega."

Ka Elektrilevi on jaotusvõrguga liitumise osas võtnud suuna kuni 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade liitumisprotsessi lihtsustamisele ja teeb koostööd seadusandjaga. Lisaks arvestab Elektrilevi kuni 200kW elektrijaamade liitumisel madalpingevõrguga arvestuslikust liitumistasust maha 20% Elektrilevi arenduskohustuse osa.


Elektritootjana liitumisprotsess keerukam
 

Tulenevalt seadusandlusest on elektritootjana liitumise protsess keerukam ja sisaldab rohkem etappe kui tarbijana liitumise protsess. Üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade liitumisel on lisaks liitujale ja jaotusvõrguettevõtjale liitumisprotsessis aga veel kolmas osapool – põhivõrguettevõtja ja süsteemihaldur Elering, kes peab andma elektritootjale jaotusvõrguga liitumiseks kooskõlastuse.

"Liitumisprotsessi kiirust mõjutavad enim tagasilöögid võrguettevõtja poolsel võrgu projekteerimisel, kui näiteks asjassepuutuvate maaomanikega on vaja kauem läbirääkimisi pidada või kui esialgselt plaanitud lahendust on vaja muuta," selgitab Alas. Liitumistasu võib tema sõnul suureneda tehnilise lahenduse muutumisel või hanke tulemusena leitud töövõtja pakkumuse erinemisel esialgselt plaanitud maksumusest. "Kuna üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamade liitumisel näeb võrgueeskiri ette elektrijaama nõuetekohasuse kontrolli katsetused enne alalise võrgulepingu sõlmimist, võivad ka katsetuste käigus ilmneda probleemid elektrijaama vastamisega võrgueeskirja nõuetele. Need elektrijaama mittevastavused tuleb elektritootjal likvideerida, et võrguettevõtjaga sõlmida alaline võrguleping, mis on taastuvenergia toetuse saamise eelduseks."


Kodutöö olgu põhjalik!
 

Alas soovitab probleemide vältimiseks teha enne liitumist põhjalik eeltöö: "Elektritootjana liitujal on soovitatav end kurssi viia elektritootja liitumise protsessiga, elektrituruseaduse ja võrgueeskirjaga, lugeda põhivõrguettevõtja Eleringi kodulehel olevat infot taastuvenergia toetuse ja selle saamise eelduste kohta ja võtta vajadusel enne liitumist ühendust jaotusvõrguettevõttega, kelle teeninduspiirkonnas soovitakse liituda."

Suuremate elektrijaamade puhul on liitumiseks tarvilik küsida kohalikult omavalitsuselt projekteerimistingimused või esitada detailplaneeringu otsuse koopia, samuti on vaja esitada otsus keskkonnamõju hindamise kohta. "Elektrilevi teeb kõik, et liitumisega seonduvaid probleeme vältida, kui neid aga peaksid tekkima, on kasulik kõigist asjaoludest võimalikult kiiresti teist liitumislepingu osapoolt teavitada ja teha tihedat koostööd," sõnab Alas.


On-grid ja Off-grid süsteemid
 

Tarbijate juures üles pandud elektritootmise süsteemid jagunevad kaheks: võrguga ühendatud (ing k on-grid) ja võrguga ühendamata (off-grid) süsteemid. "Tarbijatel, kes on võrguga ühendatud, on majanduslikult mõistlikum tarbimisest üle jääv elekter võrku müüa kui see näiteks akudesse salvestada – võrguga on juba ühendus olemas, akude hind aga kõrge. Enamikel, kes ise elektrit toodavad, on tõenäoliselt juba tagasimüügi leping olemas.

Tarbijatel, kes pole võrguga ühendatud, on aga tõesti majanduslikult mõistlikum ülejääk akudesse salvestada, kuna tõenäoliselt on asukoha tõttu võrguga liitumine sedavõrd kulukas olnud ning akude hind võrreldes liitumiskuluga madalam. Siin tuleb aga vahet teha, kas võrguga liitumine on standardhinnaga või mitte. Üldiselt on kliendid öelnud, et kui liitumine maksab alla 30–40 tuhande euro, tasub võrguga liituda. Tulevikus jätkab akude hind tõenäoliselt odavnemist, kaablite kilomeetrite pikkuse vedamise kulu jääb aga endiselt samasse suurusjärku – seega ei teki ei täna ega tulevikus sellistel tarbijatel põhjust võrguga liituda ja ülejäävat elektrit võrku müüa," põhjendab Alas ning soovitab neil, kes sellises olukorras on, pöörduda võrguettevõtja poole.

Elektri börsihind kõigub nii ööpäeva sees kui ka aasta jooksul. Üldjuhul on kõrgeimad hinnad päeval ja õhtupoolikul – seega on näiteks päikesepaneelide tootmisprofiil võrku tagasi müümiseks väga sobilik.


Päikeseenergia tohutu potentsiaal
 

Naps Solar Estonia müügijuht Mart Toomet ütleb, et päikeseenergial on määratu potentsiaal, mida tänaseks osatakse juba kaunis hästi rakendada. Tõenäoliselt ei kõla esmapilgul kuigi loogiliselt, ent selgub, et Eesti asub päikeseenergia kasutamiseks üsna soodsas kohas.

Ka on tänased päikesepaneellahendused integreeritavad nii arhitektuuri kui piirkonna eripäradega ning neid on võimalik sobitada igasuguse disainiga hoonetele kõikvõimalikul moel. Tihtipeale pole silmaga märgatagi, et maja koosneb sisuliselt päikesepaneelidest. Ehitisintegreeritud päikesepaneele (BIPV – building integrated photovoltaics) saab edukalt kasutada, ilma et oleks karta maja välisilme rikkumist nii katusel, fassaadil kui ka päikesevarjuna akende kohal.

Eestis võib kohata juba üsna palju päikesepaneelidega maju. "Võrguga liitumine on oluliselt lihtsustunud ja kogu protsess kestab väiksema elektritootja puhul kuu kuni poolteist. Soeta vaid seadmed ja hakka aga ise elektrit tootma," räägib Toomet ja julgustab inimesi mõtlema ökonoomsematele lahendustele energiatarbimises. "Päikeseenergia lahendused on kasulikud ka rahapaigutuse seisukohalt. Pensionifondide kesistest tulemustest on kõik kuulnud. Kodusest päikesejaamast võib aga saada meie isiklik, märksa usaldusväärsem pensionisammas, investeeringu tootlikkus on ligikaudu 9–10% piires. Lisaks vähenevad kohe elektriarved ja hinge paitab teadmine, et lapselastele jääb puhtam planeet."


Päikesekatus, -vari ja klaaslahendused
 

Toomet toob erinevate päikesepaneellahendustena näiteks päikesekatuse: katus on tervenisti kaetud päikesepaneelidega, mis moodustavad innovaatilise ja ilmastikukindla katuse. See aga toodab vähem energiat, kuna puudub jahutus paneelide all. "Veel on populaarsust kogumas klaas-klaas tüüpi päikesepaneel-lahendus (hõlmab kogu hoonet fassaadist klaaskatuseni) ning päikesevari, mis on olemuselt nii päikesevari kui ka päikesepaneel.

"Kuna integreeritud lahendused on väga individuaalsed, mitte standardsed, on kõige targem võtta paneeli paigaldajaga ühendust veel enne, kui projekteerimiseks läheb. Esmase nõustamise käigus selgub, missugune toode sobib hoone tüübiga ning milline paigaldusviis on otstarbekaim ja energiatõhusaim," soovitab Toomet.

Päikeseelektrijaamade projekteerimise ja paigaldamisega tegeleva firma Taastuvenergia juhatuse esimees Sven Lõokene kinnitab, et kui võrk on olemas, tasub ära kindlasti müük võrku (eelnevalt mainitud on-grid süsteem). "Akudega süsteemil (off-grid) puudub tasuvus akude eluea ja hinna tõttu. Ka pole akude elueast johtuvalt tegu loodust säästva lahendusega, võrreldes võrguga ühendatud süsteemiga," põhjendab Lõokene.

Päike tuulest sammu jagu ees

Lõokese sõnul on autonoomsete elektrijaamade puhul (off-grid) tuultele avatud kohtades, nagu mereäärsed alad, väikeste 1–6kW tuulegeneraatorite kasutamine omal kohal, kui energiat vajatakse ka talvel (teisel juhul tuleb kasutada diiselgeneraatorit). Aga kui on olemas võrguga liitumine, teevad päikesepaneelid paraku väikestele tuulegeneraatoritele "tuule alla".

"Oleme katsetanud väikeseid tuulegeneraatoreid ja mõõtmistulemused näitavad, et investeeringu tasuvus on küsitav, sest tuulegeneraatori eluiga saab enne otsa. Päikesepaneelid tasuvad võrguga ühendatud süsteemis ennast ära ca 10 aastaga ja eluiga on neil vähemalt 40 a. Päikesepaneelid on ka praktiliselt hooldevabad ega tekita müra, võrreldes väikeste tuulegeneraatoritega," räägib Lõokene.

Võrguga ühenduse puhul on elektrivõrk kui akupank, kuhu saame laadida ülejääva elektrienergia. Kui autonoomse süsteemi puhul saame salvestada akudesse 1–3 päeva jagu, siis võrguga ühendatud lahenduse puhul nö salvestame ehk müüme energiat terve suve vältel ja talvel, kui päikest vähe, kasutame suvel toodetud energiat. Võrku elektrienergia müügi ja ostu vahe on ca 25%, aga arvestades akude kõrget maksumust ja eluiga (ca 10–15 a), on igal juhul kasulikum võrku kasutada nö virtuaalse akupangana; see on ka keskkonnasäästlikum.

Artikli märksõnad