Energia tagasimüük – kellele ja kuidas?
Kairi Oja
Tulenevalt seadusandlusest on elektritootjana liitumise protsess keerukam ja sisaldab rohkem etappe kui tarbijana liitumise protsess. | Shutterstock

Eestis on juba mitmeid kodusid, mis end "energeetiliselt" isemajandada suudavad ning – veelgi enam – kel isetoodetud energiat jääb sedavõrd üle, et seda on mõtet energiavõrku tagasi müüa. Mil moel see võimalik on?

Võimalusi oma kodust liginull- või koguni plussenergiahoone kujundada on nüüdsel ajal avaralt – kui maja on ehitatud soojapidavaks ning kasutusele võetud päikesepaneelid või tuulegeneraatorid või koguni mõlemad korraga, on realistlik jõuda omadega "plussi", ja omal käel toodetud energiat jääb ülegi. Seda on igati mõistlik võrku tagasi müüa.
Eesti Energia uute teenuste juht Andrus Alas ütleb, et elektrienergia tagasimüüki vooluvõrku on paslik kaaluda juhul, kui on soov hakata puhtalt elektritootmisega tegelema, ja ka juhul, kui oma tarbimise katmiseks paigaldatakse elektritootmisseade – päikesepaneelid, tuulegeneraator vms.


Kahesuunaline liiklus
 

Tarbimise juures elektrienergiat tootes toimub liitumispunktis nn kahesuunaline liiklus – võrgust võetakse elektrit vaid juhul, kui toodetud elektrist ei piisa tarbimise katmiseks, ning võrku antakse oma tarbimisest üle jääv energia. Võrgust võetud ja võrku antud energiakoguseid mõõdab võrguettevõtja, milleks Eestis on peamiselt Elektrilevi või Imatra Elekter (nt Viimsi piirkond ja Läänemaa) – nendega on tootja sõlminud võrgulepingu. "Elektrienergia müümiseks võrku tuleb esmalt jaotusvõrguettevõtjaga sõlmida elektritootja võrguleping ehk teha läbi elektritootja liitumine ja seejärel sõlmida vastavaid tingimusi sisaldav elektrileping vabalt valitud elektrimüüjaga, näiteks Eesti Energiaga. Sama elektrimüüja ostab seejärel ära nii toodetud elektri kui ka müüb vajadusel juurde tarbitavat elektrit," selgitab Alas.

Ilma tootmistingimusi sisalduva võrgulepinguta pole lubatud elektrienergiat võrku anda.

Elektrienergia tootja saab tulu elektrienergia müügist ja lisaks on taastuvenergia tootjatel võimalik süsteemihaldurilt (Eestis Elering) taotleda taastuvenergia toetust.


Energia tagasiost börsihinnaga
 

Eesti Energia ostab oma klientidest elektritootjatelt elektrit tagasi üldjuhul tunnipõhise börsihinnaga, millest on lahutatud konkreetse tootja parameetritest sõltuv marginaal – tootmismaht ja profiil ning tootmisseadme prognoositavus. See tähendab, et tagasimüüdava energia hind sõltub täielikult energiaturu olukorrast laiemalt, käies kaasas elektri hinnaga hulgiturul.

Elektri tagasimüügilepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Eesti Energia klienditeeninduse poole. Kui leping sõlmitud, toimub eraklientidega edasine tasaarveldus juba automaatselt – toodetud elektri eest makstav summa lahutatakse kliendi elektriarvest. Käibemaksukohuslasest ärikliendid peavad oma tootmise eest Eesti Energiale arveid esitama. Selle hõlbustamiseks saadab Eesti Energia tootjast ärikliendile regulaarselt infot arvete esitamiseks vajalike summade ja koguste kohta.


Elektrivõrguga tuleb liituda tootjana
 

Üks tootja elektrilepingu sõlmimise eeldusi on tootja võrgulepingu olemasolu võrguettevõtjaga, selle sõlmimiseks on vajalik elektrivõrguga elektritootjana liituda. "Tootjana liitumiseks loetakse ka olukorda, kus olemasolevale tarbimise suunalisele võrguühendusele taotletakse tootmistingimusi ehk tavaline tarbija liitumispunkt ehitatakse ümber tootja liitumispunktiks," täpsustab Alas. Tootjana liitumine on tema sõnul ühelt poolt vajalik selleks, et võrguettevõtjal oleks võimalik ära mõõta ka võrku antava elektrienergia kogused, ja teiselt poolt, et tootmisseadme paralleeltöö võrguga oleks ohutu nii tootjale endale kui teistele antud võrguosaga seotud klientidele. Elektritootja liitumis- ja tingimuste muutmise tasu sõltub eelkõige elektrijaama nimivõimsusest, aga ka olemasoleva võrgu seisukorrast ja sellest, missugusi ümberehitustöid on võrgus vaja ette võtta.

Võrguettevõtja poole tuleb pöörduda ka juhul, kui olemasolevasse tarbimiskohta paigaldatava tootmisseadmega ei soovita hakata elektrit võrku andma, kuid tootmisseade pannakse paralleeltööle võrguga. Ka tuleb elektritootmisseadme paigaldamisel aru pidada, kas soovitakse lisaks suurendada kasutatava võrguühenduse läbilaskevõimet. Iga võrguühenduse kasutaja, kelle läbilaskevõime on üle 63 A, tasub võrguühenduse kasutamise kuutasu ja läbilaskevõimetasu, lähtudes peakaitse suurusest.


Üha enam jaotusvõrkudega liitujaid
 

Viimaste aastate statistika on näidanud, et jaotusvõrkudega on liitub üha enam elektritootjaid. Elektrilevi jaotusvõrguga on 2017. aasta lõpu seisuga liitunud juba üle 1000 elektritootja ja see arv suureneb pidevalt. Suurt rolli mängib elektritootjana liitumisel riiklik taastuvenergia alane poliitika – taastuvenergia toetuste olemasolu on üks enim uute elektrijaamade ehitamist soodustavaid tegureid.

Suurte jaamade puhul on elektritootjana liitumine võrguga võrdlemisi keeruline protsess, eramajade päikeseelektrijaamade puhul vormistab üldjuhul paigaldaja kõik paberid ja tellijal tuleb anda vaid mõned digiallkirjad. Liitumistasu jääb väikeste päikeseelektrijaamade (10–15 kW) puhul mõnesaja euro juurde.

Enim määramatust elektrijaama ehituse planeerimisel sisaldab liitumistasu elektrivõrguga, mis sõltub nii jaama võimsusest kui ka olemasoleva elektrivõrgu seisukorrast. "Kahjuks on tänane elektrivõrk eelkõige mõeldud elektrienergia ühesuunaliseks jaotamiseks Narva elektrijaamadest tarbijatele ning elektritootmine tarbija juures võib kaasa tuua vajaduse olemasolevat võrku suuremas mahus ümber ehitada," räägib Alas ja lisab, et seetõttu on enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist mõistlik jaotusvõrguettevõtjalt küsida liitumispakkumine koos tehniliste tingimuste ja liitumistasu eeldatava kalkulatsiooniga.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Säästlik kodu.

Artikli märksõnad